võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele. Etruski templi rekonstruktsioon nagu seda kirjeldas rooma arhitekt Vitruvius Kivist majataoline hauakamber, Vetluna (Vetulonia) Etruski surnuaed La tumulus hauad, 7.-4. eKr Banditaccia, Cerveteri Reljeefide haud, Cerveteri, 3. saj eKr Seinamaal etruski hauakambrist Freskod hauakambri seintelt Fresko hauakambist, Tarquinia, 520 eKr Sarkofaag, 3. saj eKr, "Fastia Velsi, Larza Velu naine" Sarkofaag, Cerveteri, 520 eKr, terrakota Etruski templi rekonstruktsioon Tänapävane vaade sellest templist Tänan kuulamast. Head päeva järku.
Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e
puidust. Ühel küljel oli üks või 3 pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puidust, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas. Arvukad keraamilised kaunistused. Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati võib võrrelda omapärade rõhutust karikaturismiga. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav põletatud savist valmistatud Veji Apolloni figuuris. Apolloni näol on tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kreeka kourusel, kuid ta on riietatud nagu kore. Keha on massiivne ja kohmakas, jalgu kujutatakse sammumas.
ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides). Hauakambrid sisustati eluoana ja jäljendasid inimeste senist elu:heas ja halvas. Tihti tehti isikud tundeküllasemad, kui kreeklased neid tegid. Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega
· Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr · Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva · Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks · Kujutatakse igapäevaelu Valgepõhjaline stiil · Anumaid valmistati põhiliselt hauamälestisteks 7. Etruski kunst Hauakambrid: · Sageli sisustatud elutoana · sealt on leitud seinamaale (kuulsamad: Tarquinia ja Cerveteri nekropolides - surnute linn) · etruski kunst-suur looduslähedus. Surmajärgne oleks ei pea olema parem ega halvem kui maine elu, vaid sellega võimalikult lähedane · figuurid ja portreed isikupärased ja tundeküllased Arhitektuur · Säilinud on mõned ümarakaarelised linnaväravad (nt Perugias) · templeid pole säilinud · templid sarnased kreekatemplitega, kuid proportsioonid erinesid oluliselt · templi kivist alus peaaegu ruudukujuline
küngastega, tipitud külakeste ja linnadega. Kui peaksite suvel Maceratasse sattuma, tuleks kindlasti minna Sferisterio teatrisse muusikalavastust vaatama. Igas Marche keskuses on mõni oluline kunstiteos. 12 Lazio / Rooma Kõik teed viivad kristliku maailma pealinna, antiikmaailma arhitektuuriliste ja kunstiliste saavutuste varamusse. Uurimist väärt on ka rannad, suured piiniasalud, mäed (Terminillo suusakuurort näiteks), lauged künkad ja laiuvad tasandikud. Tarquinia, Cerveteri ja Tuscania kannavad märke iidsest ja mõistatuslikust etruski rahvast (VI-VIII sajand eKr). Grandioosne antiikne Villa Adriana Tivolis on Roomale omase mastaapsuse peegelduseks. Siin asuvad Euroopa kloostritraditsiooni rajaja Püha Benedictusega seotud kloostrid: Montecassino, Subiaco. 13 Abruzzo / L'Aquila Tervelt kolmandik sellest maakonnast on looduskaitseala pealinna L'Aquila nimigi tähendab tõlkes kotkast. Abruzzo rannikud on populaarsed suvituspiirkonnad, neist tuntuim
26.09 Etruski kultuur ja rooma kunsti varasem periood Etruskid: oma keel, oma jumalad, oma tähestik, osaliselt loetav, kaubandussidemed, sõjakad, mõjud Egiptusest, Kreekast, Celt'idelt, Karjalastelt. Etruski templid kolme siseruumiga dooria sammast meenutavate sammastega(puudusid kannellüürid ja oli olemas baas) Kujud katusel, värvilised. Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid. Tumulused- ümarad mätaskattega haudehitised 5-6saj. Ekr koloreeritud relieefid Crucifisso di Tifo- kandiliste kambritega surnute linn pseudovõlv- ilma sideaineta ehitatud, tugipost keskel. Terrakotakultuur Veji Appollon, Vulca, Terrakota 6. saj. Lõpp eKr eredad elurõõmsad toonid Tiivulised hobused
liigendatud -> vähem meresõitu // eeldused ühtse riigi tekkeks o Rahvad etruskid, itaalikud, samniidid, sabiinid, kreeklased, foiniiklased o · Etruskid o Etruskide päritolu pole teada, elatusaladeks meresõit, kaubandus, käsitöö, naiste kõrge positsioon, valitsemine - 12 linnriigi liit, religioon - surmajärgne elu, nekropolis'ed - suured ühised hauad(vt. nt. Cerveteri ja Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg o Legend Romulusest ja Remusest kaks laste, kelle kasvatas ülesse emahunt, esiisa Aeneas, 21. aprillil 753 e.Kr, sellest ajast hakkasid roomlased oma aega arvama, linnaline asula 10. saj. eKr (Villanova kultuur), linn seitsmel künkal Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius
Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides) hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi Veji Apollon põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid: Figuur sõjajumal marsist Kapitooliumi emahunt, kes imetab rooma linna asutajaid romulust ja remust. Pole originaal Ehitistest säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad (Perugias) ja müürid. Templid pole säilinud.: · kivist alus ruudukujuline
suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (nt Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv.
jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena, vahel on neil nautiv ilme. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neist on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad, pidusöögid, musitseerimine, jahipidamine, kalastamine. Tahetakse saavutata lahkunule meelepärast keskkonda. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur
Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes, moodustades niimoodi nn tiivad. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi ümber koondunud väiksemad ruumid, nagu elumajas. Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega).
raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid
foiniiklaste kolonisatsiooniga ja need mõjutavad ka kreeklasi. Arheoloogia ei näita sisserännet. 8 saj esileõusmist stimuleerisid kontaktid foiniiklaste ja kreeklastega. Nende aladel olid metallikaevandused. Hiilgeaeg oli 8-5 saj. Sel perioodil kujunesid linnriigid (12 linnriigi liit, keskus Volsinii linn). Etruskid olid kuulsad oma linnaehituse poolest. Etruski linnad on aga tänapäeva linnade all ja seega nende linnadest on vähe teada. 7. saj hakati rajama suuri kääbashaudu. Cerveteri hauakambris oli 4 kambrit. 6. saj kujunesid nö tänavad, kus olid majad, mis tegelt olid perekondade hauakambrid. On leitud ka freskodega kaunistatud haudu. Need annavad ka hea ettekujutuse elulaadist. Ilmalik kunst. Sealt järeldub jõuka ülemkihi olemasolu. Kreeka allikad räägivad etruskide luksusest. Etruskide naiste positsioon oli kreeka seisukohalt skandaalselt kõrge. Mehed ja naised sümpoosionil olid koos, st sugudevaheline eristatus ei olnud nii hull. Nad kasutasid ka orje palju.
foniikia kolonisatsiooniga ja need puudutavad ka kreeklasi samal hetkel. 8 saj mil etruski tsivilisatsioon esile tõusis,suuresti ida mõjutuste poolt stimuleeritud, ja kontaktid foniiklastega ja kreeklastega. Hiigelaeg 8-5 saj eKr, perioodil kujunesid linnriigid, kreeka ja rooma allikatest teame et neil oli 12 linnriigist koosnev liit. Arheoloogiline leiumaterjal ongi hauakambrid ja matusepaigad.Tuntum on Caere ,Cerveteri, see on Roomast u 50 km., kus siis alates 7saj hakati rajama suuri kääbas haudu. Sisse oli rajatud neli erinevat hauakambrit Etruski linnad on tänapäeva linnade all. Alates 6 saj kujundus muutus, kujunesid tänavad ja majakesed , kuhu lähevad sisse perekondade haudadesse. Tarquinii- ka üks suuremaid linnu, on leitud uhkete freskodega kaunistatud haudu , ja need annavad hea ettekujutuse etruskide elulaadist, ilmalik üldlaad, pidustused ja spordivõistlused, sümboosiumi
annaabi.ee 
