vulgaarladina (mittekirjandusliku ladina) keeles armu- ja joogilaule ning võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pilkelaule. Orff valis sealt oma teose jaoks üle 20 teksti (lauluviise keskajal üles ei kirjutatud). ,,Carmina Burana" koosneb kolmest osast pealkirjadega ,,Kevad", ,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teost raamib koorinumber ,,O, Fortuna" (,,Oo, saatus"), kujutades katkematult pöörlevat fortuunaratast, mida ühelt poolt pöörab ingel, teiselt poolt kurat. ,,Catulli Carmina" (,,Catulluse laulud") on loodud solistidele, koorile, tantsijatele, neljale klaverile ja löökpillidele ning selle aluseks on Rooma poeedi Caius Valerius Catulluse värsid tema armuloost tujuka ja truudusetu kaunitari Clodiaga. ,,Aphrodite triumf" koosneb hümnidest armastusjumalanna Aphrodite kiituseks ja teksti aluseks on antiikpoeesia. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937)
milleks oli " nõnda kõneles Zarathustra ". See oli kirjutatud baritonile, kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile. Orff oli siis veel üsna tunduvalt Debussy mõju all. 1920.aastatel süvenes helilooja 16-17. sajandi helimeistrite teoste uurimisse. Tema eilise tähelepanu osalaliseks sai Monteverdi looming. Varajases barokkmuusikas leidis helilooja oma loomefantaasiale tuge aastakümneks. Tuntumad ja tähtsamad teosed : " Carmina burana " - Lavaline kantaat " Catulli carmina " - Lavaline kantaat " Aphrodite triumf " - Lavaline kantaat " Antigone " - ooper " Türann Oidipus " - ooper " Prometheuses " - ooper
"Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. http://www.youtube.com/watch?v=GD3VsesSBsw&feature=related "Catulli carmina" (1943) on kirjutatud Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse värssidele. Kantaadis on juttu Catulluse ja Lesbia kirglikust armastusest. "Aphrodite triumf" (1953) koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele. Kuigi "Carmina burana", "Catulli carmina" ja "Aphrodite triumf" olid heliloojal mõeldud
Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Orff' 2. https://www.google.ee/webhp? hl=et&tab=ii&ei=nqwVVJaJB8yHParmgbgD&ved=0CA8Q1S4#q=carl+orff+Catulli+Carmina+43 &hl=et&tbs=lr:lang_1et&lr=lang_et 3. http://www.annaabi.ee/carl-orff-o.html
Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Orff' 2. https://www.google.ee/webhp? hl=et&tab=ii&ei=nqwVVJaJB8yHParmgbgD&ved=0CA8Q1S4#q=carl+orff+Catulli+Carmina+43 &hl=et&tbs=lr:lang_1et&lr=lang_et 3. http://www.annaabi.ee/carl-orff-o.html
vaba rütmi käsitlus, s ts keerukad rütmid meloodia rikas tähtsal kohal vokaallooming ,,Rapsody in blue,, ooper ,,Porgy ja Bess,, , ,,Ameerikane Pariisis,, . Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, 7. C. Orff ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. Sai tuntuks laste muusikalise arendamise metoodikaga, heliloomingus on kaalukaimad lavalised kantadid- oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draama iseloomulikke jooni ühendavad etendused: ,,Carmina Burana", ,,Catulli Carmina", ,,Aphrodite triumf" (triloogia ,,Triumfid"). 8. Avangardism ja selle olemus, näiteid komponeerimis- ja loomemeetoditest, tuntumad esindajad. Pole ühetähenduslik stiili mõiste, vaid hõlmab endas 1950. aastatel muusikas kasutatud mitmesuguseid kompositsioonitehnikaid ja loomismeetoteid: -serialism: muusikaline materjal on korraldatud süsteemiks -aleatoorika: improvisatsioon etteantud piirides -puäntilism e
", "Prometheus", "Antigone", "Kuu", "Arukus", "Tark naine" jne. Sümf "kasvuhooned", sümf poeem "Monna Vanna". Olulised Monteverdi töötlused "Orpheus" ja "Ariadne".Muusika pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele. Elutööks on 3osaline lavakantaat "Trionfi". 1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu, tantsude, effektsete kostüümide, dekoratsioonide näol. Valgus ja büroefektid. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!
"Kevadpühitsus" Stravinski "Oktett puhkpillidele" Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. lõi ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus. Orffi tähtsamad teosed on kolm lavalist kantaati, mis on koondatud triloogiasse ,,Triumfid". Neist kõige tuntum ja tänaseni enimesitatav on ,,Carmina Burana". 2 teist osa on "Catulli Carmina", "Aphrodite triumf" Pluralism - stiilide paljunemine Süvamuusika - klassikaline muusika, mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi Popmuusika, klassika Dzäss - muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest
(1949) ja Shakespearei komöödiale ,,Suveöö unenägu" (1964) ja muusikalise etenduse ,,Aegade lõpu komöödia" (1972). Ta on olnud abielus 4 korda ja on üks laps. Carl Orff on maailmas tuntud ka oma metoodikaga. Selle abil õpetatakse lastele solfedzot ja eelklassides ettevalmistust. Kõik toimub Orffi instrumentaariumi abil. Carmina Burana on kirjutatud 1937. aastal orkestrile, solistidele ja koorile. Tegelikult moodustab see triloogia ,,Trionfi" koos teoste ,,Catulli Carmina" (catulluse laulud) ja ,,Trionfo di Afrodite" (Aphrodite Triumf). Carmina Burana tähendab tõlkes ,,Beuerni laulud". Selle tekstid on 13. saj Saksamaa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Käsitlevad ajalikke rõõme ja naudinguid. Käsikiri leiti 1803. Lõuna Saksamaalt Benediktbeuernist. Mõndade tekstise juures on ka neumades noodid. See annab aimu, milline muusika võis saata tekste. Orff ei kasutanud neist ühtegi meloodiat.
Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega
Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega
· eelistati väiksemaid koosseise · üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest · valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Neoklassitsism algas tagasivaatega 18. sajandile (süit, kontsert, sinfonia, sonaat): Stravinski ballett Pulcinella 1920 Prokofjev I sümfoonia ( "Klassikaline") 1917. Tagasivaade antiiki (uue lihtsuse otsimine): Ravel ball. Daphnis ja Chloe 1912, Satie Socrate 1919, Orff Lavalised kantaadid Carmina burana, Catulli carmina ja Afrodite triumf. Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika, dzässi mõjud: Hindemith Süit 1922 (rag time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues). 21
loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline muusika". Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses. 5 Tuntumad on lavateosed, eriti nn lavalised kantaadid. Tähtsamad teosed on trionfi (triumfid): · Carmina Burana (Beuerni laulud) · Catulli Carmina (Catulluse laulud) · Trionfo di Aphrodita Carmina Burana, loodud 1937 koorile, vokaalsolistidele, orkestrile. Algselt ka lavaku- jundus ja kostüümid. Aluseks 13. saj käsikirjaline laulukogumik, leitud Beuerni (Baieri Alpides) kloostrist ladina, prantsuse, saksakeelsed tekstid. Vagantide luule tekstide pilge ei halasta ei kirikule ega kuningale. Oo Fortuna (koor) Oo saatus sa oled muutlik nagu kuu, kord ilmud kord kaod. Ja tühisus ja võimsus sulavad jäätükina
löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). 5. Igor Stravinski balletid Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee