NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks
-> temperatuuri reguleerimine NINA NASUS/RHINOS VÄLISNINA NASUS EXTERNUS HINGETORU TRACHEA Ninaselja toes: - 10-12 cm pikkune - ülaosas luuline os nasale - kõhrelise toesega elastne toru - alaosas kõhreline cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - algab: kõri alumine serv - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major - lõpp: trahhea kahendhargus bifurcatio tracheae NINAÕÕS - CAVITAS NASI Skeletotoopia - vahesein septum nasi - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks angulus sterni + IV-
linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK incisura jugularis - KÄGISÄLK incisura clavicularis RANGLUU SÄLK incisura costalis ROIDE SÄLK Roided (costae) caput - PEA cartilago costalis -ROIDEKÕHR collum - KAEL os costale ROIDE OSA corpus - KEHA tuberculum costae ROIDE KÖBRUKE
musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael
musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar
29. Varvaste luude iseärasused mäletsejalistel. Neil on neli varvast, kui toetuvaid vaid kahele (III ja IV) arenenud varbale. Sõraluude dorsaalsel pinnal esineb sirutajajätke (processus extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis
f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine Musculus scalenus posterior o: C5 – C7 processus transversus i: 2. roie f: tõstab roided (sissehingamine) + aitab kaela painutada Musculus scalenus medius o: C1 – C7 processus tranversus i: 1. roie Musculus scalenus anterior o: C3 – C6 processus transversus i: I roide tuberculum musculi scaleni anterioris Eesmine rühm Musculus sternothyreoideus o: manbrium sterni i: cartilago throidea (kilpkõhr) f: langetab keeleluud ja kõri Musculus thyreohyoideus o: cartilago thyroidea i: os hyoideum Musculus sternohyoideus o: manbrium sterni i: os hyoideum Musculus omohyoideus o: margo superior scapulae i: os hyoideum f: kaitseb venter jugularis internat musculus sternocleidomastoideuse surve eest (soodustab vere äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus
3. 6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. a) tõstab roideid (sissehingamine!); b) aitab kaela painutada M. scalenus medius: o. 1. 7. kaelalüli processus transversus; i. I roie (tagapool sulcus a. subclaviae`t); f. vt. eelmine lihas! M. scalenus posterior: o. 5. 7. kaelalüli processus transversus; i. II roie; f. vt. eelmised! Eesmine rühm. M. sternothyroideus: o. manubrium sterni; i. cartilago thyroidea (kilpkõhr); f. langetab keeleluud ja kõri M. thyreohyoideus: o. cartilago thyroidea; i. os hyoideum; f. vt. eelmine lihas! M. sternohyoideus: o. manubrium sterni; i. os hyoideum; f. vt. eelmised! M. omohyoideus: o. margo superior scapulae; i. os hyoideum (venter anterior`i ja venter posterior`i vahel olev intersectio tendinea kinnitub kaela veresoonte ja närvide tupele); f. kaitseb v. jugularis interna`t m
Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad
) Neelu osad: Ninakarbik Neelu ninamine osa (nasopharynx) Kõva suulagi Pehme suulagi Neelu suumine osa orolarynx Keel Keelepõhja lihased Neelu kõrimine osa laryngopharynx Kõripealis Häälepilu 2) Kõri (larynx) Kõri on ülal membraani abil ühenduses keeleluuga, all sidemetega trahhea külge fikseeritud. Kõri osadeks on kaks kõhre: kilp- ja sõrmuskõhr. Kilpkõhr (cartilago thyroidea) koosneb kahest teineteise suhtes teravnurga all asuvast plaadist ja selle ülaserva on võimalik kõril palpeerida (Aadama õun ehk kõrivälje). Sõrmuskõhr (cartilago cricoidea) meenutab oma kuju poolest pitsatsõrmust. Kõik kõrikõhred on omavahel ühendatud sidemete ja liigeste abil. Kilp- ja sõrmuskõhr on seotud sidemega (ligamentum cricothyreoidea, lig. conicum → koniotoomia). Kõripealis (epiglottis) on puulehe- või tennisereketikujuline kõhr ja oma kitsenenud osaga
annaabi.ee 
