esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temast saanud juba tunnustatud ooperihelilooja. 1762. aastal lavastatud ooper ,,Orpheus ja Euredike" sai alguseks ooperi reformile. Glucki ideeks oli seada muusika draama teenistusse. Varemalt oli ooper meelelahutuseks, mida ei olnud tavaks pingsalt jälgida, Gluck püüdis paeluda publiku
klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformiaks sai aga Christoph Willibald Gluck, kes koostöös Calzabigiga lõi ooperi ,,Orpheus ja Eurydike", mis sai ooperi alguseks. Esile kerkisid ka kolm Viini heliloojat, keda peeti klassikalise ajastu peamisteks kujundajateks. Need olid 1732.aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni
Metastasio elegantseile, tasakaalukaile ja südantlõhestavaile libretodele, kirjutaski ta oma esimesed ooperid, mis kahjuks ei väljunud traditsioonilise "opera seria" libreto raamidest.Ta tundis, et need ei vasta enam selle aja nõuetele. C.Wgluck rändas mitmetes maades, tundis huvi rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos, siit sai alguse ka klassikaline dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene
muusikakeskused võisid lubada omale oopereid. Sajandi algul valitses euroopas Itaalia opera seria. Opera seria süzee vältis seoseid igapäeva eluga ja reaalse inimesega. Tegelased pärit Kreekarooma mütoloogiast/ajaloost. 18. saj. keskel tuli opera seria asemele koomiline ooper mis toob vaataja reaalse elu keskele. See sama opera buffa oli juba 17. saj. Koomilises ooperis etendati vahel ka dramaatilisi lühiosasid. 1762a. tuli Viinis lavale esimene ooper koostöös libretisti Calzabigiga Glucki ooper Orpheus ja Eurydike. Tema stiili ideaal väga iseloomulik klassitsismi ajastule. Muusika ei vaja rahvuslike stiile vaid üheselt mõistetavat väljendust. Itaalia koomiline ooper ja Austria singspiel kulmineerusid Mozarti loomingus. Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel - Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa).
Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn. Jäi elus lõpus kurdiks ning hakkas viimasel aastatel viljelema romantistlikku muusikat. (1770-1827) Gluck saksa helilooja, ooperi reformija. On teinud koostööd luuletaja ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst kuulsaimad teosed on oopeird ,,Orpheus ja Euydike" ja ,,Alceste". Tema tööd mõjutasid suuresti ka prantsuse ooperit. (1714-1787) (Carl Philipp Emanuel) Bach ühe sakslasest barokiaegse suurmeistri poeg, kes oli ka tuntud klavessiinimängija ja kuulsa klaveriõpu autor. (1714-1788) Schubert Beethoveni kaasaegne, romantismi alusepanija(1797-1828) Porpora Viini kuulus ooperihelilooja ja lauluõpetaja, kelle käes Haydn õppis muusikat olles ühtlasi ka tema toapoiss
Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Ooper Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna-Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks
hiljem Itaalias Sammartini juures; seal tutvus itaalia ooperiga ja lõi ka ise teoseid napoli stiilis. Londonis kohtus ka Händeliga, kes küll tema heliloojavõimetest üpris sapiselt rääkis. 1750.a-te alguseks oli siiski juba tunnustatud ooperikomponist ja alates 1754.aastast saab temast Viinis õukonnaooperi juht. Oma tõelise stiili leidis Gluck 1760-ndatel, mil kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostöös sündis aastal 1761 ballett ,,Don Juan" ning aasta hiljem ooper ,,Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Glucki ja Calzabigi peamine idee oli seada muusika draama teenistusse. Poeesiale allutatud muusika peab realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Selle saavutamise nimel Gluck * lõhkus ooperi seni traditsioonilise numbrilise ülesehituse, luues selle asemele ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene
teravmeelne linnasulist teener, rumalalt targutav advokaat, vana doktor jt. Kuulsaim esindaja selles vallas on vast Giovanni Battista Pergolesi oma teosega "Teenijanna- käskijanna". · Uued suunad ooperis Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna- Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks
Klassikalise sonaadivormi areng sümfoonias. Stamitzil suur mõju Haydnile ja Mozartile, nagu ka prantsuse muusikale. Teosed: 50 sümfooniat, u. 100 orkestritriot, kammermuusikat. C.W.Gluck (1714- 1787) on ooperiajaloos tuntud reformaatorina. Sündinud Baieris, noorus Böömimaal, Viin, Milanos Sammartini õpilanne, esimene edu ooperis, London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen. Peale enam kui 30 ooperit koostöö Viinis libretist Calzabigiga, (Orfeo ed Euridice 1762) .Tegutses palju aastaid Pariisis (prantsuse versioon Orfeost). Vihane võitlus itaalia ooperi pooldajatega. Reformooperites alates Orfeost antiikainestik, igavese maksvusega traagiline konflikt trafaretsete tüüpidega intriigooperi asemel. Taotleb dramaatilist ühtsust. Seccoretsitatiivi asemel orkestrisaatega retsitatiiv väljenduse süvendamiseks. Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat.
Hiller. Tõsise ooperi reform- 18 sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, nende hulgas Händel, muuta napoli stiilis opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga. 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja. Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett „Don Juan“(1761), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust. 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks. Ooperi sisu: I vaatuses ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda,
c haru revolutsiooniooper e õudusooper (seostub ka pääsmisooperiga). Selle aja peamine o.c autor on Beethoveni poolt imetletud itaallane Luigi Cherubini (1760-1842)., kes tegi Pariisis hiilgava ja pika karjääri, kirjutades nii oopereid, kirikumuusikat (2 missat), revolutsiooni ajal patriootilist muusikat jne. Ooperitet näit ,,Lodoiska", 1791. 15 Lühidalt Clucki põhimõtetest Christoph Willibald Gluck (1714-1787) 1760. aastatel ooperireform koos Viini õukonnapoeedi Calzabigiga: ooper peab olema nagu draama, peab olema teater; tekstis ei tohi olla mõttetuid kordusi, vaid tekst peab olema sisukas ja edasiarenev. Vokaalpartiis peab kaduma ,,vokaalakrobaatika", da-capo-aariaid (skeem ABA; da capo peast alates, s.t algusest) võib olla minimaalselt. Avamäng peab olema ooperiga sisuliselt ja muusikaliselt seotud. Kooristseenid tähtsalt kohal, nagu antiiktragöödias itaalia opera seria's teatavasti oli koore väga vähe, sest truppidel polnud oma koori.
annaabi.ee 
