· Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen · Prantsusmaal Paul Broca · Hispaanias Santiago Ramón y Cajal · Saksamaal Otto Loewi · Venemaal Nikolai Korotkov Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti · www.google.ee
Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni
{ Neuroni kirjeldaja Jan Purkinje 1839 a. z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast { 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja z rakukehast (tuum ja muud organellid) meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, Cajal närvikoe värvimise meetodi ja müeliinikiht, kollateraalharud, presünaptiline närviraku ehituse demonstreerimise eest aksonilõpe) valgusmikroskoobi all { 1930ndatest arendatud { Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja
Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid
6. Keemiliselt ja bioloogiliselt labiilne • • RNA liigid mRNA – informatsiooni RNAd, kodeerib valku rRNA – osaleb translatsioonil, moodustades mikrokeskkonna katalüütiliseks reaktsiooniks. tRNA – osaleb translatsioonil, transpordib aminohappeid ribosoomidesse tmRNA – transfer messenger RNA, päästab stoppama jäänud ribosoomid snRNA – small nuclear RNA ehk U-RNAd, paiknevad tuumas Cajal kehades, osalevad splaissimisel snoRNA – small tuumakese RNA, modifitseerivad teisi RNAsid miRNA – mikro RNA, osaleb geeniregulatsioonis siRNA – small interfering RNA, osaleb geeniregulatsioonis piRNA – piwi-interacting RNA, peamiseks funktsiooniks on transopsoonide kaitse SRP RNA – signaali äratundmis kompleksi RNA komponent. Funktsiooniks
alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses. Arengukontekst – varase epilepsiaga haige, kellel puudusid kõnehäired. Afaasiate eri vormide olemasolu. Teadvuse areng ei ole kumulatiivne. Armand Trousseau (1801-1867): termin „aphasia“. Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister superior – temporaarne oimu vasak ülemine). Santiago Ramon y Cajal (1852-1934): Neuroniteooria üks alusepanijaid, tsütoarhitektoonika, st aju histoloogia, rakulise koostise uurida. Tööriistadeks „mikro“ –skoop, -toom, -foto ja värvimiseks keemia. Erinevates rakkudes erinevad keemilised ained/ühendid, rakud erinevad keemilisest koostisest. Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket. Ühel närvirakul 3000-5000 närvijätket. Kihtide suhtelised paksused erinevates aju piirkondades erinevad. Erineval viisil värvides
Neuronite "keel" on keemiline - nende sidepidamiskohtades (sünaps) vabanevad keemilised ühendid kannavad närvitalitlust edas. Ajus on erinevaid neuronite kogukondi. Teadmised: · Schleiden & Schwann: kõik elav koosneb rakkudest · Jan Purkinje 1839: närvirakk · von Leydig 1855: närvivõrgustik (süntsüütsium) · Camillo Golgi & tema meetod: võrgustik? · Santiago Ramon y Cajal: närvirakud on diskreetsed üksused · Wilhelm Waldeyer: neuroni mõiste (1891) & neuronite sidepidamine · Freud 1895: psüühika ehituskiviks on närvirakk · Loew demonstreeris närvirakkude vahelise sidepidamise keemilist iseloomu Närvirakkude keeled : · Noradrenaliin (NA)8 · Dopamiin (DA)9 · Serotoniin (5-HT)10 · Atsetüülkoliin (Ach) · Glutamaat (Glu)11 · Gamma-aminovõihape (GABA)
- … Rakkude migreerumine - Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse tekkekohast eemale, moodustuvad keskstruktuurid - Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette. Nii tekib ajukoore areng - Rakud liiguvad mööda kiudusid, iga järgnev ajukoore kiht kihistub seestpoolt väljapoole. Uued rakud peavad vanades läbi tungima - Väikeajus on vastupidi – need rakud mis esimesena tekivad liiguvad väljast sisse Tekivad cajal-reutziuse rakud mis kontrollivad neuronite asetumist õigesse koorekihit. Toodavad reeliini mis annab signaali kuhu kihistuda. Kui seda pole kuhjuksid rakud kokku. Ajukoore väljakujunemine - Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem
geenid, mis kodeerivad rRNA jaoks. Seal tekib tuumake mitoosi lõppfaasis a. NORi numbrite arv määrab mitu tuumakest tekib, kuid üks tuumake võib tekkida ka mitmest NORist mRNA tootmise vabriku mudel: transkriptsiooni ajal seostub polümeraasi külge tellingvalk, mis seob enda külge valke, mida on vaja transkriptsiooni ja pre-mRNA protsessimiseks 13. Tuuma kehakesed: üldine mõiste; PML kehad, Cajal’i kehad, PcG (polycomb) keha, Tuuma tähnid (speckles) ,‘Lõikamise’ kehakesed (Cleavage body) Kohtades, kus kromatiinivaheline ruum on suurem, asuvad mitmesugused struktuursed kogumid – ribonukleiinhapete ja valkude kompleksid, mis osalevad erinevates protsessides, mis on seotud geeniekspressiooni regulatsiooniga. Tuuma kehakesed ei ole membraaniga ümbritsetud. PML kehad e promüelotsüütse leukeemia –
tuumaplasmast, mis sisaldab kromatiinainet, millest moodustuvad kromosoomid. Kromosoomid koosnevad põhiliselt DNAst ja valkudest. Tuumas toimuvad DNA replikatsioon, geenide regulatsioon ja transkriptsioon. Enamik DNAst on rakutuumas kromatiini kujul. Kaetud tuumamembraaniga, milles on tuumapoorid. Aktiivsetel rakkudel moodustunud RNA rikas ala – tuumake, nukleool. Tuumaskelett toetab tuuma struktuuri. Tuumas on palju struktuure, mille kohta ei ole piisavalt informatsiooni: PML kehad, Cajal kehad, splaisingu speklid. Tuumaümbrise e tuumakatte moodustavad välismembraan ja sisemembraan ning nende vahele jääv perinukleaarruum. Tuumaümbrises paiknevad poorid, läbi nende toimub makromolekulide liikumine tsütoplasmasse ja vastupidi. Välismembraan on otseselt seotud endoplasmaatilise retiikulumiga ning sisemembraanile kinnituvad interfaasi kromosoomid. Tuumas võib eristada eu- ja heterokromatiini. 6. Kirjelda rakutsüklit ja mitoosi
KUKLASAGAR ehk OKSIPITAALSAGAR =OS • Heterogeenne on ka V2. Kuklasagarad • V1 ja V2 on pindalalt suurimad, hõlmates 11% ajukoorest, järgmine V4 (ca 5%), ülejäänud • Nägemine on inimestel domineeriv meel on palju väiksemad. • Ramon Cajal oli eelmisel sajandivahetusel esimene, kes üritas süstemaatiliselt kirjeldada, kuidas aju nägemisinfot töötleb • V1 ja V2 kui postkastid, kuhu saabunud info saadetakse edasi enam spetsialiseerunud • Seejärel kirjeldas Brodmann kolm kuklaala, mis nägemisfunktsiooni toetavad (17,18 ja nägemisaladesse
annaabi.ee 
