Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele. Byron vastas kriitikute teravate pilgetele, oma uue poeemiga ,,Inglise Bardid ja Soti kriitikud". ,,Jõude tundide" luulekogus ilmus ka luuletus ,,Laps olla muretu veel ". Selles meenutab luuletaja oma lapsepõlve, Sotimaa loodust ja selle ilu. Loodus samastub Byronile vabadusega. Vabadusele vastandab Byron seltskonna, ühiskonna reeglid. Byronisse hiilivad tasapisi üksindustunne ja maailma valu. Byroni luulesse ilmub varakult humoorikas-satiiriline laad ja eriti avaldus tema satiiriku anne ,,Inglise Bardid ja Soti kriitikud". Samuti kuulus tema stiili alla välja kutsuv kirjutamise laad. Kõrgseltskonda ärritav ja pisut familiaarne stiil. Byronile tõi kuulsuse eelkõige tema mahukad poeemid ja luulevormis draamad
dieeti (puuviljad, juust, vesi), riietus ekstravagantselt. Cambridge-aastatel tegeles Byron ka luuletamisega, palju armuseiklusi. 1806 (18a) pani kokku oma esimese luulekogu "Põgusad palad", millest kohalik pastor oli sokeeritud ja soovitas need hävitada. Enamasti oli see nooruslik lembeluule. Byron tegigi seda, kuid 2 eksemplari siiski säilitas. Aasta hiljem pani sama kogu veidi ümbertehtuna uuesti kokku, pealkirjaga "Luuletusi mitmeks puhuks". Sõpradele meeldis ja see lisas Byronile ensekindlust. Trükki jõudis sama kogu 1807 pealkirjaga "Jõudetunnid" (alapealkirjaga "Alaealise luuletused" Byron oli luuletuste loomise ajal 18-aastane, aga täiskasvanuks loeti alles 21-aastane); seda arvestatakse Byroni esimese luulekoguna. Eessõnas vabandas Byron, et luuletused on alaealise omad ja pole seetõttu ehk eriti kõrgetasemelised. Londonis võeti luulekogu lugejate poolt hästi vastu oli kiitust ja kriitikat, mis äratas rahva huvi
iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (1796- 1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt. Teose kokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde
vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (17961814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (18141832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt.
Suur tähtsus on Lermontovi romantilisel autoportreel 1897 aastast, kus kunstnik on kujutanud kaukaasia varjus ennast kui luuletajat ja sõdalast. Lermontovi lemmik Kaukaasia ülevaatest-see oli näiliselt väike kild universumist, kuid väljendas siiski lõpmatut universumit. Varemed, kloostrid, templid, mis on kujutatud mägede nõlvadel.Sinna on joonistatud veel inimesi-rattureid, autojuhte ja kaameleid, grusiinide kogunemist vee ääres. Lermontov sarnaneb Byronile, kus on on ideaalne romantiline isikupära isikustatud-traagiline ja geniaalne. On raske öelda,millises suunas on kirjaniku kunstilisus arenenud ( 2: ) 9 4. . ( 1840) . , . 1841 , , , , , , , . 1841 . , . . ; , , , . . .
eksplitsiitne satanism. Saatana kummardamine on keskaja ristiusu produkt. Nii Jumal kui ka Saatan kuuluvad sakraalsesse maailma. 19s. on saatanlik fenomen Euroopa kirjanduses. Missad olid teoreetiliselt olemas, praktiliselt aga töestamatu ja ilmselt ei mõjutanud satanismi. Esimest korda tuli kasutusele sõna “satanism” seoses Lord Byroniga. Ta enesekaitseks luuletas kokku, et kuulub Shelleyga “Intsesti Liigasse” ja asutas “Saatanliku Luulekooli”. Samas Byronile ei meeldi saatanliku ohvri rolli mängida. Ta teeb endast ise, oma elust ühe kunstiteose ja ületab kõik tabud. Ajal kui hea ja halva piirid uduseks muutuvad, kujuneb välja satanism, mis pole ilmtingimata reaktsioon seltskonnale, maailma korrale. See on indiviidi hoiak kollektiivi ja tema normide suhtes. Selles möttes tohiks Lord Byronit esimeseks töeliseks satanistiks pidada. Saatana kummardamine on vöimalik ainult ristiusu raames ja see tähendab,
tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest trotsib maailma pahesid. Kuid kõige juures pessimist, sest tajub et ühiskonda ei saa muuta, sest mass on allaheitlik ja pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale, läheb mandri euroopasse. ,,Chilloni vang" räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Üha rohkem hakkas talle korda minema kreeklaste käekäik. Kreeklased olid Türgi impeeriumi ikke all. Aga Byronile olid kultuur ja rahvas sümpaatsed ning hakkas toetama Kreeka vabadusvõistlust. Enne surma jõudis kirjutada mõningad teosed. Nt. ,,Don Juan". Käsitleb, et Don Juan pole kees, kes ei kasuta ära naisi vaid vastupidi. Don Juan satub erinevatesse riikidesse. Byronil on ka mõned tuntud draamateosed, kellest kõige tuntum on ,,Kain", mis on piibliteemaline ja kirikuringkondades tekitas pahameelt. Aleksandr Sergejevits Puskin 1799-1837
Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv
c) Milline tunne valdab lugejat? d) Too välja luuletuse romantilised jooned. 2) "Hüvastijätt" a) Millest luuletus räägib? b) Kirjelda luuletuse meeleolu 3) "Muusikale" a) Milline on Byroni suhtumine muusikasse? b) Millega võrdleb autor muusikat? c) Leia luuletusest metafoore ja võrdlusi. 4) Shelley on kirjutanud luuletuses "Byronile" Oo, Võimas Vaim, kui maru pilliroost sa üle oled meie ajastust, kuid jagu ei saa üle oma vihahoost. Mõtesta need read lahti 5) Kellele viitab Shelley oma luuletuses "Epitaaf"? Kaks sõpra ustavat nad olid elus, koos meenugu nad vaikses mõtiskelus ka surnutena; koos las puhkab põrm neis südametes elus uhkas arm.
soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend", " Ivaohoe", " Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789
võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Sealsetest elamustest mõjutatuna kirjutab ta poeemi ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Byron käis ka Itaalias ning hakkas üha rohkem huvituma kreeklaste käekäigust. Tol ajal olid kreeklased Türgi impeeriumi võimu all. Byronile olid sümpaatsed kreeklaste kultuur ja inimesed ning ta hakkas rahaliselt toetama Kreekaa vabadusvõitlust. Vahepeal juhtus aga, et jaht, millega Schelli purjetas, sattus tormi kätte ning Schelli hukkus. Byron müüs oma vana jahi maha, ostis laeva nii sai kreeklasi rohkem aidata. Hiljem aga haigestus Byron malaariasse ning jäi järjest nõrgemaks. 1824 36-aastasena Byron suri. Byroni keha viidi Inglismaale, aga süda jäeti kreeklaste kätte. Inglismaal ei
Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub. Maha jäävad mantel ja lüüra, kaob ka Helena tagasi antiiki. F käib Hellases, ei kohtu Helenaga, läheb Sks-le. Uus idee: kavatseb mereäärsetele maadele ehitada tammid, et võita inimestele maad. F juba 100-aastane. Kui tammid valmivad, ütleb kurjad read monoloogi keskel ja sureb.
innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796 1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (18141832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789. aasta
annaabi.ee 
