Bütsants kunstis (0)

4. saj jagunes  Rooma   Keisririik  lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476.
a  lagunes  lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants.
Bütsantsi   põhialad   oli   Balkani   ps   ja   Väike- Aasia    ps.   Keisrivõim   oli   piiramatu.
Pealinn oli  Konstantinoopol .
Bütsants   oli   kristlik   riik.   Kirikut   hakati   nimetama   õigeusukirikuks:   ida; patriarh -
kirikupea.   Ametlik   keel:   kreeka   keel.   Bütsantsi    hiilgeaeg    (527-565)   –    Keiser
Justinianuse    valitsusaeg .   Majanduses   oli    hiilgus .   Justinianus   vallutas   mitmeid
piirkondi:   ida-Gootidelt   (Itaalia)   ja   Vandaalidelt   (Põhja-Ameerika).   Pärast
Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet:
1)Põhja  suunast  tungisid  slaavlased  ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa
2)Ida suunast tungisid  araablased  ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja
põhja-Aafrika alad
3)   11   saj   tungisid   Bütsantsi   türklased-seldžukid.   Aastal   1453    vallutati
Konstantinoopol
Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati  Bulgaaria  riik.
RIIGI KORRALDUS
Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas
jagunes   nn   hipodroomi   parteidesse   vastavalt   sellele,   millist   värvi
kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. 
Talupojad – moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad,
kuid maksukohustuslikud.
Araablased ja araabia  piraadid  segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol
püsis   sellegipoolest   suurlinnana   ja   kaubavahetus   idamaadega   ei
katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste
aladeni.
Käsitöölised ja  kaupmehed  koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt
riigi ettekirjutusele.
BÜTSANTS.  KIRIK  JA KULTUUR
Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused – Jeruusalemm, Aleksandria ja
Antiookia-    langesid    araablaste   võimu   alla   ning   läksid   Bütsantsile   ja   ristiusule
kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim  kirikutegelane . Bütsantsi
riik    seisis    keisrivõimu   all.    Piirkondlikud    kirikujuhid   ehk    metropoliidid    valisid
Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid:
Idas ei  kehtinud  vaimulike abielukeeld, idakirikus  usuti  , et Püha Vaim lähtub Isast
(Jumalast),   paavstid   aga,   et   see   lähtub   Isast   ja   Pojast   (Kristusest).   Ida-   ja
läänekiriku  lõplikku  lõhet  tähistab  aasta   1054 .  Lääne  kristlaskond   nimetatakse
nüüd  roomakatoliku  kirikuks ja ida oma  kreekakatoliku  ehk  ortodoksi  kirikuks.
HARIDUS
Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning
Aristotelesest,   püüdes   antiikfilosoofiat   ristiusu   tõdedega   ühte   sobitada.   Pärast
türklaste   tungimist   Bütsantsi   põgenesid   paljud   õpetlased   Lääne-Euroopasse
(vanakreeka kultuur ja kirjandus)
VANA-VENERIIK
Vene   rahvas   on   suurim   slaavirahvas.   Slaavlased   jagunevad   lääne-,   oda-   ja
lõunaslaavlasteks.   6.saj   hakkasid   slaavlased   oma   asualasid   laiendama.
Lääneslaavlaste   järeltulijad:   poolakad,   slovakid,   tšehhid,   sloveenid.
Lõunaslaavlastel   serblased.   Idaslaavlastel:    venelased ,    ukrainlased ,
valgevenelased.
Vana-Veneriigi teke
See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid
kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid  viikingitega , nt: Pihkva,  Novgorod . 19. saj
jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse  valitsema  (Rjurik
sai   aastal   862   Novgorodis   võimule).   Pärast   Rjuriku   surma   valitses   Novgorodis
Oleg.   Ta   võttis   ette   sõjaretke   ja   vallutas   882   aastal   Kiievi   ja   tegi   selle   oma
võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed
vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir
Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase,  Jaroslav  Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku  seadustekogu  ’’Vene õigus’’, mis
püüdis  likvideerida  slaavlaste omast veritasu) Pärast, 12. saj  killustus  Vana-Vene
riik, langesid Vene vürsti riigid.