veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi Ässitusel puhkeb peasöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kes piinamisest hoolimata ei avalda Nibelungide aarde peidupaika. Kui selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrant ka tema.
Madalmaade kuninga Siegfriedi traagiline saatus. Ta läheb kosja ilusale Kriemhildile, aga see laseb ta tappa, kuna saab teada tema kosimise saladuse. Teine osaKriemhild on abielus Attilaga. Pidusöögil Läheb ta Hageniga tülli. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kuna keeldub avaldamast Nibelungide aarde peidukohta reini põhjas. Kui selgub et tapatalgudes on süüdi K. Surmab vana väepealik ka tema. Venemaa Lugu Igori sõjaretkest Eepos räägib noore valitseja igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. 9
3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning sundis kõiki franke oma sõna kuulama. Chlodovech ja ristiusk. Algul ei tundnud Chlodovech suurt huvi ristiusu vastu Chlodovechi naine oli aga Burgundi printsess, kes oli katoliiklane Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht. Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine. Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin
hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab
Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust (Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST
Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. Üks eepose iidseid allikaid on kahtlemata olnud muinasjutud. Nende motiivid seostuvad peamiselt Siegfriedi ja Brünhildiga. Muinasjutuline on Siegfriedi üleinimlik
cantus firmus ordinaariumilaule tervikuks ühendav psalmoodia, milleks on gregoriuse koraal või mingi ilmalik meloodia ning peahääl kõlas alati tenoris a capella võrdväärsete häältega ansambli polüfoonia, kui mingi hääl puudus asendati see pilliga Üldised tunnused kosmopoliitiline hoiak tänu tihedatele sidemetele valitsuse õukondade vahel Prantsuse, Itaalia ja Inglise vastastikused mõjutused ilmaliku muusika keskuseks kujuneb Burgundi õukond Dijonis valimuliku muusika Cambrai' Nendest lähtuvd mõjud kõikidesse kultuurmaadesse eriti Itaalia, Saksamaa, Hispaania I PÕLVKOND Gulliaume Dufay paavstikapelli liige kõva muusik (üle Euroopa valiti sinna, igaüks ei saanud) chanson II PÕLVKOND jõutakse nii kaugele, et vokaalteoses on kõik hääled võrdsed ja võrdselt tähtsad pööratakse tähelepanu bassile kasvatatakse häälte arvi kogu koor jaotati 3-4-häälseteks gruppideks
schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune
reetlikult Siegfredi, mis on selle eepose Tundelisus, rahvaluulelähedus, ristisõja- dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib laulud, mõttesalmid Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa 7. Rüütliluule käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia kuningas kutsutakse hunnide juurd = antiikaeg ning araablaste Hispaania) ja õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga. Võeti kasutusele riim (varem harv näht) Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal Armastus ja naiste ülistamine
Pisa toomkirik. 12.saj. Püha Markuse kirik. Veneetsia. 11.saj. Lundi toomkirik. Rootsi. 11.saj. Burgundi puukirik Norras. 11.saj. Speyeri toomkirik. 11.saj. Citeaux klooster. 11.saj Provins'i linnus Prantsusmaal.
langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias:
Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab
Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab
annaabi.ee 
