...............................................6 3.3.2Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel................................................7 3.3.3Pinnase teisaldamine üle valli..........................................................7 3.4Buldooseri tootlikus................................................................................8 4TOOTJAD....................................................................................................... 9 4.1AS BALTEMI POOLT PAKUTAVATE BULDOOSERITE KASUTUS....................9 5LISAD.......................................................................................................... 11 6VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................... 12 1 SISSEJUHATUS Buldooser on mullatöömasin, mida kasutatakse alates pinnase viimistlusest, lõpetades karjääritöödega. Masin on enamasti ette nähtud pinnase kaevamiseks ja teisaldamiseks 30-50 m, maksimaalselt 100-200 m kaugusele
lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooseri tagaosas asub küünisekujuline seade (kobesti), mida kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks. Buldoosereid võib leida paljudel erinevatel aladel nagu näiteks kaevandused, karjäärid, sõjaväebaasid, rasketööstus tehastes ning taludes. Joonis 1. Buldooserid Suurimad buldooserite tootjad on Shantui, Caterpillar, Case, Komatsu, Liebherr ja Euclid. 2010. a. statistika põhjal oli Shantui kõige suurem buldooserite tootja, teisel kohal oli Caterpillar. 1.1 Buldooserite liigitus 1. Baasmasina käiguosa tüübilt: roomik, ratas. 2. Tööseadme kinnituselt baasmasina külge: välimise kinnitusega, sisemise kinnitusega. 3 3. Juhtimissüsteemilt:
Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse piksevardad, mille kaudu on äikese ajal näha imelisi vaatemänge ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"( 1970) Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne
mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3. Leiame masina vajaliku tootlikkuse arvestades parandustegurit: Tv = 562 / 0,30 = 1873 m3/h, Kuna töötingimuste kirjelduses on määratletud töötamine külg-küljega, oleme sunnitud arvestama kahe masinaga. Seega ühe masina tootlikkus peaks siis olema Tv1 = 1873 /2 = 936,5 m3/h ~936 m3/h 4. Caterpillari ja Komatsu buldooserite tootlikkuste diagrammidelt leiame: Tootlikuse graafikutest järeldatuna on kõige mõistlikum rentida Caterpillari masinatest D11R CD Utüüpi buldooser ja Komatsu masinatest D575A SU hõlmaga. Milline masin neist sobib paremini: Masinate võrdlemiseks määrame nende lõiketerade süvistumisvõime SV: 1) D11R CD võimsus 682 kW lõiketera pikkus 6,7 m siis SV = 682 / 6,7 = 101,8 kW/m; 2) D575A võimsus 750 kW lõiketera pikkus 7,4 m siis SV = 750 / 7,4 = 101,4 kW/m;
Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi: 1. U-kujuline hõlm (U- blade), mis on mõeldud materjali lükkamiseks ja kandmiseks pika vahemaaga. 2. Sirge hõlm (straight blade), mis on mõeldud silumiseks, süvendamiseks ja tasandamiseks. 3. Reha tüüp hõlm (brush rake), mida kasutatakse võsa ja juurte eemaldamisel. Buldooseri ripper on metallist konks mille abil purustatakse kivim massiivis, kobestatakse pinnast jne. Buldooserite üldehitus 1) Juhikabiin • Masina juhtimine • Automaatne käiguvahetus • Tööorganite juhtimine 2) Lõppülekanne 3) Siduri-/ pidurikoost 4) Mootor 5) Radiaator 6) Hüdromuundur 7) Hüdrosüsteem Tööorganid Hõlm, tõstesilinder, lõiketerad, Pikitõuketalad (risthõlm), pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami (pöördhõlm).
teisaldamiskaugusest. Järeldusena otsustage graafiku alusel milline liikumisviis antud masina puhul on ökonoomsem. Valmis töö varustage Lisa 2 kohase tiitellehega, lahenduse käigus näidake ära valem sümbolitega ja arvudega ning näidake tehtud valikud. 5 Lisa 1 BULDOOSERITE TEHNILISED PARAMEETRID Parameeter D4C-II D4H-II D5H-II D6E D8N D9N D10N D41A D53A D58E D68P D85A D155A D355A Ef. võimsus, kW 60 71 89 116 212 276 338 67 92,5 97 135 168 239 306 Mass, kg 7581 10385 13303 14960 36842 45542 57410 9690 12720 12840 18310 23200 34390 44350
muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes aga ei garanteerita. Andy Goldsworthy kasutas materjalina kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna. Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad
muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes aga ei garanteerita. Andy Goldsworthy kasutas materjalina kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna. Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad
10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Peale selle kasut neid veel nt ehituslike puistematerjalide ladustamiseks kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. Sellesse gruppi kuuluvad: a) buldooserid b) greiderid ja autogreiderid c) skreeperid d) greider- elevaatorid. 11. Buldooserite otstarve ja liigitus. Buldoosereid võib kasut väga paljudeks pinnaste, ehitud- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks. Neid ei tohi aga kasut suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest ning tuleb täita väga täpselt ettenähtud tehnoloogilisi võtteid üksikute suurte puude langetamisel. Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsess ehituslike mullatööde teostamiseks on: a) pinnase kaevamine ja teisaldamine max 300m kaugusele b) platside ja väljakute
Metsatustumise põhjused on regiooniti väga erinevad, kuid on leitud, et 40–50% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 10–20% intensiivse põllumajanduse, 5– 10% istanduste ja 1–15% metsatulekahjude tõttu. Sõjas kasutatakse metsatustamist vaenlase ning selle peitumisvõimaluste ja elatusvahendite hävitamiseks, näiteks Vietnami sõjas hävitas USA džunglit taimemürkide, napalmi ja buldooserite abil. Metsade hävimise tagajärjel kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad, loodusrahvaste elukohad ja eluatusallikad satuvad löögi alla või hävivad, samuti suurendab see pinnase erosiooni (nt mäenõlvult), orgudes tekivad suured tulvad. Keskkonna bioloogiline mitmekesisus väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala jäätmaaks. Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti. See juhtus näiteks
võtmine ületatud jõest ja selle kallamine järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega. Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks paralleelset joont, mille samuti jäädvustas fotole. Rada kasvab kinni, aja jooksul kaovad kriidijäljed aga jäävad fotod, mille müügist on võimalik kulud katta. Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Robert Smithson sai eelkõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad
Metsa tulekindluse tõstmiseks rajatakse selliseid tõkkeid juurde. Ladvatule levimist takistavad okaspuumassiivides lehtpuuribad ja puistud. Pinnatule lokaliseerimisel on abi teedest, jõgedest, sihtidest jms. Looduslike tõkete puudumisel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selleks eemaldatakse rohukamar, sammal ja kõdu kuni mulla või liivani. Tekkinud ribasid nimetatakse tuletakistusribadeks (tuletõkestusribadeks). Need rajatakse pinnasetöötlemise masinatega: buldooserite, randaalide, freeside, jms-ga. Tuletõkestusriba peab olema vähemalt 2,5 m lai. Uusi metsi rajades ja kasvatades tuleb vältida suurte laus-nõmmemännikute ja teiste tuleohtlike okaspuumetsamassiivide kujundamist. Selleks, et tuli kõrge tuleohtlikkusega metsa ei satuks ja sealt välja ei pääseks rajatakse metsa sihtide äärde tuletõkestusvööndeid. Nende abil saab jagada metsa tulekindlateks blokkideks. Tuletõkestusvöönd kujutab endast
ladestuskohtadesse. Kummijäätmeid tuleb lisada 5-20% töödeldava materjali kogusele. Töödelda saab ainult tükeldatud kummijäätmeid, mis on mõõtmetega 25x25 mm [27]. Eelkuivatatud peenpõlevkivi utmine toimub selle segamisel kuuma tuhaga, mis saadakse poolkoksi põletamisel. Sellest tuleb ka nimetus - tahke soojuskandjaga protsess. Põlevkivi suunatakse agregaatidesse ning toimub ka põlevkivi eelnev jämepurustus. Põlevkivi ja kummijäätmete segu valmistatakse buldooserite abil. Edasi läheb nimetatud segu haamerpurustisse. Purustatud põlevkivi liigub lintkonveierite abil edasi toore põlevkivi vint-toitja punkritesse. Vint-toitja väljumisosa kujutab endast reguleeritava siibriga kambrit, mis tagab, et seadme aparatuur on ümbritseva atmosfääri suhtes õhutihedalt suletud. Kuivatamata põlevkivi liigub edasi, kuni lõpptulemusena väljub kuivatatud ja täiendavalt peenenenud põlevkivi kuivatist gaasi-tolmu seguna [27].
). Kulumine hõõrdepaarides sõltub paari hõõrdetegurist, määrimisest, erisurvest ja teistest teguritest, mille arutlemine on väljaspool metallide termotöötlemise temaatikast. On liik, kus metall kulub korduvate löökide ja kohaliku plastse deformatsiooni mõju tulemusena. Nendes tingimustes töötavad sellised detailid nagu raudtee rööbaste ristid, roomemasinate roomikute lülid, kivipurustite lõugad, ekskavaatori koppade hambad, buldooserite noad jt. Nende valmistamiseks kasutatakse suure süsiniku ja mangaanisisaldusega terast 11013 (X120CrMn12)- 1,1- 1,3 %C, 12-13 %Mn. Teras kasutatatakse valatud olekus. Selles seisus terase struktuur koosneb austeniidist ja raua-mangaani komplekskarbiididest (FeMn)3C. Kuumutamisel karbiidid lahustuvad austeniidis ja peale karastamist temperatuurist 1100 0C vette teras saab puhtalt austeniitse struktuuri madala kõvadusega 200 HB. Terase erinevus on selles, et plastsel deformatsioonil austeniit
Buldooseri põhilised koostisosad on esitatud joonisel 1: 1 hõlm, 4 tõstesilinder, 2 pikitõuketalad, 3-kaldtoed Pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami ning lõiketerade lõikenurga muutmiseks reguleeritavaid kaldtugesid. Universaalbuldooserite hõlma pöördenurk (nurk tera ja masina telje vahel) on muudetav 50 kuni 900, Peale selle saab neil muuta hõlma põikikallet (hõlma kaldenurk püsttasandil) 5 ... 100 võrra. Enamasti võimaldab buldooserite konstruktsioon reguleerida 1õikenurka 50 ... 600 piires (lõikenurk on nurk tera 1õikeserva aluspinna puutuja ja rõhtjoone vahe). Buldooseri töötsükkel koosneb pinnase kaevamisest, teisa1damisest ja tasandamisest. Tera süvistub hõlma ja tera omamassi mõjul või rakendatakse sundsüvistamist samaaegselt buldooseri edasiliikumisega. Lõigatud pinnas koguneb hõlma ette lohistuskuhelikku. Kui kuhelik kasvab hõlma ülemise ääreni, tõstetakse hõlma ning
annaabi.ee 
