meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse kuni 45% meestest, olles väga võimsateks vaimukeskusteks. Kolmeteistkümnendal sajandil viis Iraani vallutamine mongolite poolt Buddha usu keskuste rajamiseni sealmail pool sajandit enne, kui valitsejad Il-khanidid said muhameedlasteks 1295. aastal. Pärast teist usule virgumist levitasid mongolid Buddhismi ka teistele rändrahvastele, nagu burjaatidele ja kalmõkkidele. Urgast sai lamaismi suur keskus. Viimane Hutuktu suri 1924. aastal ja tema talitluse võttis üle Mongoolia Rahvavabariik. Kolmsada aastat mongolite pühendumist Buddha Õpetusele on olnud kantud kirglikust andumisest, määralise ühiskondliku kurnatuse hinnaga, nagu rööbitisel puhul Koreas 14. sajandil, on mõistetavalt pööranud nad praeguseks teisele teele.
pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid. Pärisnimena ja suure algustähega tähendab Buddha buddhismi ehk eestipäraselt budismi rajajat Siddhrtha Gautamat ehk Gautama Buddhat ehk Buddha Gautamat. Kombed Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai - laama. Igapäevaelus avaldub budism altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises jne. Kantakse amulette ja talismane. Kombed Igal majal, igal asutusel või ettevõttel
Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele. Religioon Nagu eelpool on mainitud valitses Jaapanis Budism ja Shinto usk. Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid. Budistliku pühamud olid esialgu seotud vaid klanniga nagu ka Shinto pühamud polnud nad üleriiklikud. Buddha kujudelt oodati erivõimu ja budistlikke tekste retsenseeriti seepärast, et neil
vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas edaspidi käituda selle põhimõtetest lähtuvalt. Haruldasel kombel õnnestuski tal üsna rahumeelsete meetmetega kasvatata oma riik tervet Põhja- ja Kesk- Indiat hõlmavaks impeeriumiks. Kõige iseloomulikumad selle aja kunstile on nn Asoka
annaabi.ee 
