Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. 9 Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. 8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100 Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. seeduv energia = koguenergia – rooja energia
Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool Vee ja elektrolüütide imendumiskoht. Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud toidumass, kus algab lagunemine mikroobiensüümide toimel. Tekivad lühikeseahelalised lenduvad rasvhapped, mis on toiduks jämesoole epiteelirakkudele. Erinevate gaaside teke – saad, mida söödad. 3.9. Energia arvutamine Brutoenergia – kogu energia, millest osa tuleb välja roojaenergiaga. Üle jääb seeduv energia, millest osa väljub uriinienergiaga. Sellest jääb üle metaboliseeruv energia, mis kulub seedeprotsessideks, elatuseks ja töötoodanguks. 6 BrutoE ( toit )−[ RoojaE+UriiniE] ME=¿ Brutoenergia = kohandatud Atwateri kordaja (kasutatakse kuivtoitude puhul): Rasvad 9,4 kcal/g = 8,5 kcal/g
45-55% Miks ei tohi piima sattuda antibiootikume? Happeliste piimatoodete valmistamisel kasutatakse piimhappebaktereid, mille areng antibiootikumide toimel aeglustub või peatub täielikult. Nimeta vähemalt kolm lüpsiplatsi tüüpi! Kolmnurk, kalasaba, polügoon Lõaspidamisega lehmalaudas on põhiliseks lüpsitehnoloogiaks platsilüps? Vale Toorkiud on? Raskesti seeduvad süsivesikud Milline on söötadest kõige toorkiurikkam? Nisupõhk Sööda kogu- ehk brutoenergia sisaldus sõltub eelkõige? Orgaanilise aine sisaldusest Veise organismis leidub fosforit kõige rohkem? Luudes Nimeta kolm makroelementi! Kaalium, naatrium, kloor Miks on ternespiim vasikale oluline? Ternespiima valgud sisaldavad valmis antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad ja annab passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on? Üleminek talviselt söötmiselt suvisele Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks? 42 päevaga
Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!! Energia materiaalseks kandjaks on sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)!! Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest, kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu energiana.
2. Kana- ja vutimunade keemiline koostis. Keemiline koostis % Kana Rebu Valge Koor Kuivaine 25 51,3 12,1 98,4 Protein 12,51 16,6 10,6 3,3 Rasv 10,56 32,6 0,03 - Süsivesikud 1 1 0,9 Brutoenergia ( 100g) Kcal 16,3 kJ 682 Kaltsiumkarbona 98,3 at Kaltsiumfosfaat 0,84 3. 4. Kanamunade toitainete sisalduse arvutamine (valgu- ja rasva- kogused). PEab teadma: · munade massi kategooriad Munamass 100 muna minimum
(kooreta) rebu valge koor Kuivaine 25,05 51,3 12,1 98,4 Proteiin 12,51 16,6 10,6 3,3 Rasv 10,56 32,6 0,03 Süsivesikud 1,00 1,0 0,9 Mineraalained 0,98 1,1 0,6 95,1 Brutoenergia (100 g) kcal 163 kJ 682 Kaltsiumkarbonaat 98,3 Kaltsiumfosfaat 0,84 Kanamuna tihedus (erikaal) on 1,071,09 g/cm3 Koaguleerumistemperatuur: terve muna 57 ºC munavalge 5560 ºC rebu 5670 ºC Külmumistemperatuur: munavalge 0,45 ºC
1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet mitme energialiigi vahel need on koguenergia ehk brutoenergia (ka põlemissoojus), seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks
toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam
Kanamu Muna- Muna- Muna- na rebu valge koor Näitaja (kooreta ) Kuivaine 25,05 51,3 12,1 98,4 Proteiin 12,51 16,6 10,6 3,3 Rasv 10,56 32,6 0,03 Süsivesikud 1,00 1,0 0,9 Mineraalained 0,98 1,1 0,6 95,1 Brutoenergia (100 g) kcal 163 kJ 682 Kaltsiumkarbon 98,3 aat Kaltsiumfosfaat 0,84 Kanamuna tihedus (erikaal) on 1,07–1,09 g/cm3 Koaguleerumistemperatuur: terve muna 57 ºC munavalge 55–60 ºC rebu 56–70 ºC Külmumistemperatuur: munavalge –0,45 ºC rebu –0,65 ºC Kanamuna standard
Näitaja (kooreta) rebu valge koor Kuivaine 25,05 51,3 12,1 98,4 Proteiin 12,51 16,6 10,6 3,3 Rasv 10,56 32,6 0,03 Süsivesikud 1,00 1,0 0,9 Mineraalained 0,98 1,1 0,6 95,1 Brutoenergia (100 g) kcal 163 kJ 682 Kaltsiumkarbonaat 98,3 Kaltsiumfosfaat 0,84 Kanamuna tihedus (erikaal) on 1,07–1,09 g/cm3 Koaguleerumistemperatuur: terve muna 57 ºC munavalge 55–60 ºC rebu 56–70 ºC Külmumistemperatuur: munavalge –0,45 ºC rebu –0,65 ºC
8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast.
8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast.
annaabi.ee 
