von Jacob) Stiil: inglise stiil Inglisild Inglisilla eripära: *1913- TÜ esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon koos pühendustekstiga *All-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst: Otium reficit vires (puhkus kosutab jõudu) Inglisild Levinud teooria: Inglisild on rahvapärane lühendatud vorm vanemast nimest Inglise sild. Inglisillaks kutsuti alles 20.sajandi algul Tartu Raekoda Raekoja plaan, Brotze Tartu Raekoda Asukoht: Tartu kesklinn, Raekoja plats Aadress: Raekoja plats 1A Valmis: 1789 Renoveeritud: 2001 Stiil: Barokk, rokokoostiil, varaklassitsism Tartu Raekoda Baroki eripära: * kõrge kelpkatuse * haritorn Rokokoostiil: * kartuss (kaunistus) Varaklassitsism: * seinte kujundus * interjöör Tartu Raekoda Renoveerimine: * 2001- torni uued kellad (18tk+2 vanemat) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada kunstiväärtusi sakraalehitistes. 15. 18. sajand Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril 1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid. 18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad. Sellest ajast Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetaja Johann Christoph Brotze kümneköiteline Liivimaa linnade, asulate, muinaslinnuste, kirikute, mõisate, elumajade sildade, elanike, riietuse, tööriistade, tarbeesemete, müntide, vappide jms. rikkalik kogu on siiani hindamatuks teabeallikaks selle kunsti kohta. Keskaja kunsti kirjutised olid tõukejõuks ka gootikavaimustuse tekkeks Eesti- ja Liivimaal. Sellest ajast pärineb ka vanim muuseum Eestis Peeter I majamuuseum Kadriorus. 3 19. 20. sajand
Tsitaat A.R.Kuuper 1774 a. ,,Peale maanteede ja teedel asuvate kõrtside,kohtab ka kiriku küla ja nurga kõrtse,kogemata kannustavad kõrtsid talurahva liigjoomisele,teisest küljest on see vajalik,et igapäeva raskest tööst lohutust leida,, . Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km- ga.See oli saksa miil,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst.Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks. (J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt) Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311
säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See teade võib tähendada varemete ümberehitamist eluhooneks, sest tänaseni säilinud härrastemaja ehitati mitte varem kui 18. sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima mingi selle eelkäija, mis asus kõige toenäolisemalt just varasema vasall-linnuse territooriumil. Sama tõendab ka J.C.Brotze 1818. aastast pärinevas käsikirjas olev vaade, millel tornitaoline osa on küll katuseta, kuid müürid on küllaltki hästi säilinud, välja arvates pisut lagunenud edelanurk. Kõrvalehituste asupaika tähistavad vaatel ainult rusuhunnikud. Kuid 1827. Aastal on Edise linnuse vare Eesti ajalooarhiivis säilinud C.Faehlmanni joonise järgi juba halvemas olukorras. Võib arvata, et linnuse varemetest hangiti kive mõisa hoonete ehitamiseks. E.Tensmanni poolt 1931
jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus saksa päritolu reisimees, Eesti 1833 (reisikirjades palju pilte hoonetest, maastikest), Johann Christopher Brotze elas Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823). Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa, sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti üldse Eesti maastikul oli?). Keskaegne Euroopa oma kultuuritasemelt oli tunduvalt kõrgem ülikoolid jne
looduse, geograafia, kartograafia, valitsemiskorralduse ja palju muu kohta. Tegemist oli tõeliselt entsüklopeedilise ja oma aja kohta väga põhjaliku teosega, millega Hupel sai hakkama tänu sellele, et tal oli väga tihe kaastööliste võrk, tõenäoliselt oli neid üle saja. Nendeks olid ärksad kihelkonnapastorid ja valgustusmeelsed aadlikud, aga ka linnakodanikud. Illustratsioone tegi Hupelile Johann Christoph Brotze, kaarte sai ta krahv Mellinilt, kes andis välja kuulsa atlase. Hupeli topograafiad välja andis aga tema sõber, kirjastaja Hartknoch Riias. Hupel annab välja ajakirju "Nordische Miscellaneen" ja "Neue Nordische Miscellaneen" 1781 1781. aastal asus Hupel välja andma oma ajakirja "Nordische Miscellaneen", millel oli ka jätkväljaanne "Neue Nordische Miscellaneen", mis ilmus 1798. aastani. Tegemist oli
·Garlieb Helwig Merkel- 1769-1850. Oli estofiil. ·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu- uurija. Ta kogus üle kogu Liivimaa rahvalaule, kirjeldas kombeid ning joonistas üles inimeste eluolu, rahvariideid, muinas- ja kultuurimälestisi. Brotze kogutud materjal aitab tänapäeval mõista 18. sajandi lõpu Liivimaa eluolu, rahvakombeid ja -kultuuri. ·Barokk- vt eelmine peatükk. ·Varaklassitsism- Nimetuse "varaklassitsism" on Saksa eeskujudel saanud kogu periood enne 18.-19. sajandi vahetust
seisuste ja majanduse edenemist käistlev. Vaatenurk on paljuski Tartu keskne. Teda on nimetatud uusaegse ajalookirjutuse isaks. August Wilhelm Hupel. Loob provintside ja maakondade kohta teated ajaloos, majanduses, vaatamisväärsustest, kommetest jne. Materjali on ise kogunud, kuid põhineb ka korrespondentidelt saadud materjalidel. 1 EKSAMIKÜSIMUS. Enamus tema kirjutistest on saksakeelsed. Käima pannud mitu seltsi, nt Kuressaare Eesti Selts. Johann Cristoph Brotze. 9 köidet joonistusi ja kirjeldusi. Oli hea käega joonistaja, joonistas Riia ümbruse, Liivimaa Läti osa, tähtsamad hooned – mõisad, lossid, linnused. Lätis on avaldatud 3 köidet. 1 köites Riia vaated, inimesed hooned; 2s on Riia eeslinnad ja Riia ümbrus; 3 köide on Läti ala väikelinnade ja maakohtade kohta; 4 köide on avaldatud Eestis ning seal on Eesti ala kohta materjalid. Siinsed joonseid on vähem, kuid huvitav (illustratsioon nt Eesti Ajaloo IV köites).
Tartule palju ruumi ,,Jahrbücheris". Kaitsta kohalike provintside autonoomiat. Gadebusch pole pärisorjuse kriitik, talle see ei meeldi aga hoidub kriitikast. August Wilhelm Hupel (1739--1819) Põltsamaa pastor, pani aluse Baltimaade koduurimisele. Kodu-uurija ja entsüklopedist, materjale oma korrespondentidelt kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106
aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action. Ethnoarchaeological Studies of Material Culture” (1982)) Mick Aston • Tegeles eelkõige varakeskaja maastikuarheo-loogiaga • Tuntud eelkõige populariseerijana (Time team) Arheoloogia algus Eestis • Kaks peamist lähtekohta: 1) Kirjaliku info süstematiseerimine kinnismälestiste kohta – August Wilhelm Hupel (1737–1819) – Eduard Philipp Körber (1770–1850) – Johann Christian Brotze (1742–1823) 2) Esimesed välitööd Kaks Liivimaa ringreisi – Friedrich Kruse (1838) Teos: “Necrolivonica” (1842) Baltisaksa arheoloogid Eestis • Constantin Caspar Andreas Grewingk (1819–1887) • Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor • Uuris peamiselt kiviaega (Kunda leiukoht) • “Gooti teooria” rajaja • 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks
eelkõige). Filosoof Johann Gottfried HERDER, romantilise rahvusluse alusepaniga. Tema tegevus pani aluse Läti ja Eesti 19.sajandi rahvuslikule ärkamisele. ,,Iga rahvas on ainulaadne ja oma sisemise väärtusega ning keel määrab mõtlemise". - Oberpahleni (põltsamaa) pastor August Wilhelm HUPEL, koostas kolm mitmeköitelist entsüklopeedilist uurimuste sarja Liivi-ja Eestimaa elu tahkude kohta. BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa kirikuõpetaja STENDERI suur tähtsus läti kirjakeele arenemisloos, teaduslik entsüklopeedia ja läti keele sõnastik. Herderi jünger GARLIEB MERKEL! Maaomanikud vs talupojad Poola-Leedu Rzeczpospolita allakäik ja jagamine - Seim: monarh, Senat ja Esindajatekoda - Wasa dünastia lõppes lastetu kuninga JAN II KAZIMIERZI troonist loobumisega 1668.a. - 1674
annaabi.ee 
