INDIA Elu ja ühiskond Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi
-6. Sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed oma arvepidamises, mõni sajand hiljem algas ka usutekstide kirjapanek. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud (astronoomia, matemaatika, meditsiin, keeleteadus jt), kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Hilisema hinduismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, haridust saada võisid aga ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. 12.-13. Sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid, kus õpilane elas oma õpetaja kodus, pidi seal nii õppima kui ka tööd tegema ja palvetama. Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. Õpilane pidi rangelt järgima distsipliini ning talitsema oma ihasid ja soove. Ta ei tohtinud süüa liha ja mett ega tarvitada maitseaineid, sealhulgas soola. Ei tohtinud kanda jalatseid, käia läbi naistega, osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti.
· Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. · Õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. · Õpilane pidi rangelt jälgima distsipliini ning talitsema enda ihasid ja soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste
Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad. Märt Aulik Kp-21
kastidele. Templiteenistusi viivad läbi braahmanid, kes ööpäev läbi hoolitsevad pühade piltide ja kujude eest. Kindlaid teenistusaegu ei ole. Hindusimis austatakse kõike elavat, enamasti ollakse seetõttu taimetoitlased. Ahmisa idee kohaselt võib iga pisemgi loom olla varasem inimene. Kõige enam outtakes lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Samuti ahveeee austatakse. Elus eristatakse nelja etappi. Suurimaks sooviks on eraldumine maailmast. Toimub pühitsemine, siis braahmani juures õppimine, luuakse kodu, laste täiskasvanueas pöördubbbb mees erakuks, lõpuks läheb rändama kerjava askeedina. Kultuse erinevad vormid: eraviisiline jumalateenistus, palverännakud, üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad
harmoonia, sõprus) Hinduistlikke pühasid on palju, nende hulgas kohalikud pühad; ka nende tähistamine võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust
ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne. Yajurveda on proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim. Upanisadid Kirjandusliik, tekkis aastatel 800600 eKr. Upanisadid kirjeldasid Aatmani ja Braahmani vahelist suhet´ja olid sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed. Brahma raamatud Veedade selgitused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000800 eKr. Smritid On puraanad ja eeposed, on seadused, kus on kirja pandud, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. Puraanad on muistsed jutustused jumalatest, mis räägivad rahvalikest traditsioonidest, nt Brahma, Visnu ja Siva puraanad. Smritide hulka kuulub ka kaks
enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad.
Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed arvepidamises, hiljem hakati seda kasutama ka usutekstide kirjapanekuks. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud, kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Haridus Brahmanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, kuid haridust saada võisid ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. I aastatuhandel eKr tekkisid braahmani koolid, mis tegutsesid 12.-13. sajandini pKr. See oli kool ,kus õpilane elas oma õpetaja kodus ning seal peale õppimise veel tööd tegema ning palvetama. Õppemaksu asemel tuli peale kooli lõpetamist teha oma õpetajale kingitus. Kursus võis kesta aastakümneid, õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. Õpilane pidi rangel järgima distsipliini: · Pidi talitsema oma ihasid ning soove
lapsed, head hooajad, harmoonia, sõprus) Hinduistlikke pühasid on palju, nende hulgas kohalikud pühad; ka nende tähistamine võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Budism Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust
lapsed, head hooajad, harmoonia, sõprus) Hinduistlikke pühasid on palju, nende hulgas kohalikud pühad; ka nende tähistamine võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Budism Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust
ühiskonnas. Seega oli kasvatusideaal diferentseeritud: braahmanile oli oluline puhtus ja õiglus, ksatrijale mehisus ja julgus, vaisjale töökus ja suudrale alandlikkus. Nende nõudmiste kohaselt eri sotsiaalseid gruppe kasvatatigi. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Kasvatuse seisukohast oli üks olulisemaid rituaale pühitsemisrituaal upanajana, mille pidi braahmani laps sooritama kaheksandal eluaastal, ksatrija laps üheteistkümnendal, vaisja laps aga kaheteistkümnendal eluaastal. Manu seadused soodustasid igati tarkuse- ja teadmishimu. Täielik alluvus ja kuulekus olid teadmiste omandamise põhialus. Manu seaduste järgi oli hea kasvatusega inimene see, kes oskas õigesti käituda. Õige käitumine oli , aga see, mis vastas traditsioonidele. Tuli jäljendada eelmisi põlvkondi.
teise) jõkke või merre. Hinduismis peetakse nii inimese kui ka looma elu pühaks. Eriliselt pühendunud hinduistid järgivad ahimsa (e vägivallatuse) põhimõtet, keeldudes söömas liha ning püüdes mitte tappa ühtegi elusolendit. Kuna sajandeid on Indias austatud püha loomana lehma, siis loetakse lehma tapmist väga raskeks kuriteoks ning seda peetakse sama suureks patuks kui braahmani tapmist. 4.5. Kangelaseeposed ja sanskriti keel: Hinduistide pühade tekstide hulka kuuluvad ka kangelaseeposed „Mahabharata” ja „Ramajana”. Mõlemad kangelaseeposed koosnevad arhailistest kangelaslugudest, mis pajatavad sündmustest sellest ajalooperioodist, kui muistsed aarjalased alles saabusid Hindustani poolsaarele. „Mahabharata” on india eepos, mis räägib kahe suguvõsa
mehed püüavad teda jäljendada, samuti nagu naised vaatavad imetlevalt tema naise Sita poole. Hinduism on sünkretistlik, polüteistlik ja killustunud religioon, mis tuleneb põliste kultuste integreerimisest aarialaste toodud vedaismiga. Hinduismis ei ole kõikide poolt kummardavat Jumalat, ühiseid kombetalitlusi ega hierarhilist organisatsiooni. On sadu erikujulisi ja eri nimedega jumalusi. Seda panteoni korraldavad kaks peamist jumalust, Siva ja Visnu. Erinevalt braahmani hinduismist, mida tunnistavad õpetatud inimesed, austatakse rahvalikus hinduismis külajumalusi, kes on ühtaegu eestkostvad ja hirmuäratavad, igal kogukonnal on oma lemmikjumalused. 4 1.4. Kommentaarid ja tõlgendamine Upanisadid ja eeposed tegelevad mõningate eriti keeruliste mõistetega, nagu reaalsuse tähendus, ning jutustavad pikki ja keerulisi lugusid, milles esineb tohutu hulk tegelasi. Hulk aega hiljem
• 18 puraanat tekkisid suurtest eepostest hiljem ja moodustavad rahvaliku hinduismi aluse • Käsitlevad maailma loomist, hävitamist ja taasteket, maailma tsükleid ning jumalate ja kuningate kangelastegusid ja genealoogiat • Ka tänapäeval lisandub tekste JUMALAD • Brahma kui looja, maailma hing • Etendab maailma tekkimises määravat rolli, kuid ta ei loo seda vabast tahtest ega ka tühjusest • Sootu braahmani persoonifikatsioon • Omadusteta substants - absoluut, mis on samal ajal ühtne iga olendi sisima mina ja inimisikuga • Tänapäeva hinduism näeb temas demiurgi-maailmaarhitekti, kes paneb maailma osad iga kord uuesti kokku ja varustab maailmade pidevas liikumises tagasipöörduvad hinged nende uuestisünnil uute kehadega • Višnu kui säilitaja • Üks võimsamaid India jumalaid
jumalanna Kāmakhyāt ning laulis talle peale teenistust laule, mille järgi jumalanna talle alasti tantsis. Sellest sai teada kuningas, kes soovis ka näha jumalannat tantsimas. Braahman lasi kuningal salaja pealt vaadata, kuid kui Kāmakhyā tantsu alustas ja kuningat märkas, häbenes ta, istus maha ja kattis end. Seejärel needis ta kuninga ning kuulutas, et kui keegi tema suguvõsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Sama pidi ka Braahmani endaga juhtuma. 38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste “alam mütoloogia” kasutusele võtmine? Wilhelm Schwartz: rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht On seotud 19. Saj müütide algupäraga – loodusmütoloogiaga (Veedade aeg). Tähtsal kohal evolutsiooniidee levik. Grimmi teooria: jumalate tranformatsioon. Müüdi esiletõus, muinasjutu, muistendi langus. Polüteismi lähtekohaks arhailine rahvapärimus. 39
Braahman ei olnud mitte ainult õpetaja vaid ka kasvataja. Tema jälgis, kas kõik tege- vus vastab tavakommetele, ja näitas eelkõige ise eeskuju. Teises kategoorias olid õpetajad- instruktsioonide andjad, kes tohtisid õpetada vaid osa veedasid ja said oma töö eest tasu. See oli aga olemuselt madal ja säärastest õpetajatest ei peetud eriti lugu. Kolmas ja ühtlasi kõige kõrgem pedagoogide kategooria oligi guru. Braahmani kasvatuse peaeesmärk oli nagu teisteski varnades inimene tema tulevaseks sotsiaalseks rolliks ette valmistada. Seepärast õppisid eri sotsiaalsete kihtide esindajad eri- teadusi. Koolitus nägi ette õpilase elamist oma õpetaja majas, pidevat tihedat kontakti õpilase ja õpetaja vahel, õpetaja sügavat austamist ja selle väljendamist igapäevases elus, ranget distsipliini, kontrolli oma kõikide tunnete ja soovide üle ning suulist õpetust. Iseseis-valt sai
Braahman ei olnud mitte ainult õpetaja vaid ka kasvataja. Tema jälgis, kas kõik tege- vus vastab tavakommetele, ja näitas eelkõige ise eeskuju. Teises kategoorias olid õpetajad- instruktsioonide andjad, kes tohtisid õpetada vaid osa veedasid ja said oma töö eest tasu. See oli aga olemuselt madal ja säärastest õpetajatest ei peetud eriti lugu. Kolmas ja ühtlasi kõige kõrgem pedagoogide kategooria oligi guru. Braahmani kasvatuse peaeesmärk oli nagu teisteski varnades inimene tema tulevaseks sotsiaalseks rolliks ette valmistada. Seepärast õppisid eri sotsiaalsete kihtide esindajad eri- teadusi. Koolitus nägi ette õpilase elamist oma õpetaja majas, pidevat tihedat kontakti õpilase ja õpetaja vahel, õpetaja sügavat austamist ja selle väljendamist igapäevases elus, ranget distsipliini, kontrolli oma kõikide tunnete ja soovide üle ning suulist õpetust. Iseseis-valt sai
annaabi.ee 
