oksüdeerumisest jälgituna selle hüdrolüüsist jälgituna. Tänu oma kalduvusele luua tumedaid oranzikas-pruune värve, kasutatakse 5-hüdroksüülnaftokinooni värvainena toitude ja kosmeetika tarbeks, näiteks juuksevärvis. 4-hüdroksüülbensoehape on ALKANNIINI (alkannin)??? eelkäija, värvaine koostisosa värvis ALKANET (alkanet) ?????. Alkanniin esineb Alcannia tinctoria juurte välispinnal ja seda leidub samuti traditsioonilistel meditsiinitaimedel Boraginaceae perekonnas. Tänapäeval leiab alkanet peamiselt kasutamist toidu värvimisel ja kosmeetikas. Naftokinoonid kuuluvad K-vitamiini gruppi. Antrakinoonid Antrakinoonid esindavad kinoonide suurimat gruppi. Nad esinevad mõnedes taimedes, seentes, samblikes ja putukates. Struktuuride rohkus on teada hüdroksüülide ja teiste asetäitjate muutuva numbriga. Mitmed sajad esinevad õistaimedes, kus neid on eriti leitud perekondadest Fabaceae, Liliaceae, Polygonacaeae, Rubiaceae
Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud rohkesti kultuursorte. Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Mitmeaastane puhmikutena kasvav Nakatub kergesti jahukastesse. 1535cm kõrgune ühekojaline Dekoratiivne varakevadest rohttaim. augustini. Kasutatakse Püstised varred kaetud karvakestega. rahvameditsiinis. Õitseb aprillis, mai alguses. Puhkemisel on õied roosad, hiljem lillakad. Vili (pähklike) on kaetud magusa lisemega abivahend sipelgatega levinemisel. Paljuneb nii seemnete kui ka
Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65
SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia)
21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase SININE KOPSUROHI Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales) Sugukond: Karelehelised (Boraginaceae) Perekond: Kopsurohi (Pulmonaria) Liik: Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) SININE KOPSUROHI Teada 3 kohta Tartumaal, kus taim kasvab piiratud alal. Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Õied: lehterja krooniga, mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole.
Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA `Alaska osariigi pitsat'. Lind: 3 rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib
ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) Karelehelised- mitmekesine õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid, puid ja rohttaimi. valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega ühe- või mitmeaastaste rohttaimede sugukond. Karelehelisi on u. 100 perekonda, üle 2000 liigi. Nad kasvavad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Kareleheliste noorena tigujalt keerdus omapärane õisik on arenenud võnkõisikust. Õied on tavaliselt sinised, viietised, vili koosneb 4 osapähklist. Eestis kasvab 12 perekonda, 23 liiki.
o Ruudilised on hästi tuntud tsitrusviljade nagu apelsin (C. sinensis), sidrun (C. limon), mandariin (C. reticulata), greip (C. paradisi), pomel (Citrus grandis, C. maxima) jt. järgi, kõik need on perekonna tsitrus (Citrus) liigid. ASTERIIDID Basaalsed asteriidid - kontpuulaadsed (Cornales), kanarbikulaadsed (Ericales) Pärisasteriidid I Lamiidid (seltsid Garryales,Gentianales,Lamiales, Solanales + sug. Boraginaceae) Pärisasteriidid II Kampanuliidid (Aquifoliales, Apiales, Asterales, Dipsacales) + 3 uut seltsi APG 3 järgi Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon. Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud (erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised). Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega. BASAALSED ASTERIIDID Selts Cornales kontpuulaadsed sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega
amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae)
, Kondeva-Burdina, M., Zheleva-Dimitrova, D., Tzankova, V., Nikolov, S., Heilmann, J., & Nedialkov, P. T. (2015). 6-Methoxyflavonol Glycosides with In Vitro Hepatoprotective Activity from Chenopodium bonus-henricus Roots. Natural Product Communications, 10(8), 137780. Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees, R., Reier, Ü., & Pihu, S. (2015). Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution, 301(3), 893910. http://doi.org/10.1007/s00606-014-1123-8 Koszalka, J., & Strzelczyk, J. E. (2015). Archaeobotanical reconstructions of field habitats and crops: the grange in Pomorzany near Kutno, 18th/19th c. Biodiversity Research and Conservation, 37(1). http://doi.org/10.1515/biorc-2015-0006 Kostamo, K., Toljamo, A., Antonius, K., Kokko, H., & Kärenlampi, S. O. (2013).
puudutada, lõhnavad nad tugevasti Muu oluline informatsioon Tundlikud inimesed võivad kummelile allergiliselt reageerida. Sellised inimesed ei peaks kummeliteed ka silmade loputamiseks kasutama, sest see võib ärritada erinevaid kesti. 24 KURGIROHI Borago officinalis Karelehelised (Boraginaceae) Botaaniline iseloomustus rohttaim VARS lihakas, püstine ning harunev, 20 60 cm kõrgune LEHT suur, üle 5 cm lai. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on rootsuta ja varreümbrised ÕIS helesinine, kuni 2 cm suurune, longus. Õied on koondunud hõredateks õisikuteks. Kroonlehti 5 ja nad on teravatipulised ning õiekroon on ratasjas SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat. 1000 seemne mass on 16-20 g. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias kasvatama hakkasid,
perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin Siniladvalised (Polemoniaceae) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks Püünislehelised e. sarratseenialised (Sarraceniaceae) P-Ameerika lihatoidulised taimed Teepõõsalised Siia kuulub hiina teepõõsas Eebenipuulised aktiniidialised hiina aktiniidia Sugukond siniladvalised - Polemoniaceae Polemonium caeruleum – harilik sinilatv Sugukond karelehelised – Boraginaceae Pole paigutatud ühtegi seltsi 2500 liiki (nüüd kuulub siia ka sug. vesilehelised) Eestis 10 perek, 19 liiki Roht- või puittaimed Vahelduvate lihtlehtedega Enamik tugevate ränistunud või lubjastunud üherakuliste karvade tõttu karedad Õied viietised, ühekülgsetes keerisõisikutes Kroon liitlehine, neel sageli muhkude, voltide või soomustega Sigimik ülemine, kahest viljalehest tekkinud, algul kahepesaline, muutub valmides neljapesaliseks
Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis Selts emajuurelaadsed – Gentianales ed – Boraginaceae Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Sugukond madaralised – Rubiaceae Selts iminõgeselaadsed – Lamiales Sugukond õlipuulised – Oleaceae Sugukond huulõielised – Lamiaceae JPM
annaabi.ee 
