Seejärel määrasime universaalindikaatori värvuse põhjal väetise pH värviskaala abil. Analüüsitava väetise pH-ks saime 6,8. Töö käik: Laboris. Üldlämmastiku määramiseks pipeteerisime 10 ml märgtuhastatud filtraati Kjeldahli destillatsiooni kolbi, lisasime mõne tilga tümoolftaleiini ja asetasime kolvi destillatsiooniaparaati. Selles aparaadis lisasime proovile 50% NaOH lahust, kuni proovi värvus muutus siniseks. NH3, mis lendus NaOH toumel püüti vastuvõtjas kinni 1% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud lämmastiku kogus tehti kindlaks 0,01 M HCl-ga tiitrimise abil ja tiitrimiseks kulunud soolhappe koguse alusel saimegi välja arvutada lämmastikusisalduse väetises. Tiitrimisel kulus 0,01 M soolhapet 7,36 ml. ( ml∗m)∗14∗100 N%= p∗1000 p = määramiseks võetud kaalutis 1 ml kohta p = 0,5 g * 10 ml / 100 ml = 0,05 g/ml ( 7,36∗0,01 )∗14∗100 N%= 0,05∗1000 N%=2,06% Lõpptulemus:
Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget A (D) versus CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Puhvri valmistamine: Kaalusin 0,12 g boorhapet lisades dest vett kuni 10 ml. Kaalusin 0,19 g booraksit lisades vett kuni 10 ml. Väikese keeduklaasi pipeteerisin 5,5 ml boorhappe lahust ja 4,5 ml booraksi lahust. Kontrollisin lahuse pH ja sain 8,6, mis vastab nõutele. Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine: Töölahuse kontsentratsioon peaks olema 2 mg/ml ja töölahuse kogus 5 ml. Sellest ma sain teada, et tahket ainet on 10 mg. Siis segasin 10 mg savinaasi 5 ml veega. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine: Pipeteerisiin tuubi 12 ml 2% - list kaseiini lahust ja panin termostaati 30oC juurde.
Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on
Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
Samuti on ka lahustuvuse tulemus parem. Seda nägime kui uuesti saadud lahust jahutasime, soolakristallid ilmusid jälle vähtavale. Tahke aine lahustumine on endotermiline protsess, mis tähendab, et kristallvõre lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui eraldub energiat ioonide hüdraatumisel. Katse nr2. Kindla konsentratsiooniga happe ja aluse lahuse valmistamine, nende kontsentratsiooni arvutamine ja tekkinud lahuste pH määramine. 2% boorhappe lahus, mis kaalub 50 g. Saamine: Mlahus-Ma=Mlahusti Mlahus=50g W=2% Ma=50g-1g=49g ƍH2O= 1g/cm3 ƍ=m/V V=m/ƍ 49g/1g cm3 = 49 cm3 Tekkinud lahuse pH on 6,5 Katse 3. Kristalli (NaOH) mass on 0,18g Vee to Enne kristalli lisamist oli 21o C ning pärast kristalli lisamist tõusis vee to 3 kraadi võrra. Olles saavutanud temperatuuriks 24oC Tekkinud lahuse pH on 12. V (H2O)=30ml M (H2O)=ƍ*V=0,18g*30cm3=5,4g/cm3 W%= (Ma*100%) / (Ma+Mlahusti) Katse 4.
Kolb täideti destil.veega kriipsuni , loksutatu ning filtreeriti Org väetisest : Kaaliumisisalduse määramine- määrati leekfotomeetriliselt lahjendamata märgtuhastatud lahusest üldlämmastikusisalduse määramine pipeteeriti 20ml lahust kjeldahli destillatsioonikolbi , lisati metüülpunast ja broomkresoolrohelist ning kolb asetati destillatsiooniaparaati. Seal lisati proovile 10% NaOH lahust kuni proov värvus roheliseks. Lendub NH2 püüti kinni 2% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud N kogus tehti kindlaks 0,01 M HCl-ga tiitrimise tee. Selleks kulunud koguse alusel leiti N-sisaldus väetises Fosforisisalduse määramine- määrati kolorimeetriliselt. 5ml lahusele lisati reaktiivide segu . tekkind kollase värvuse intens mõõdeti spektrofotomeetri abil. Lahuse opt tiheduse alusel leiti kalibreerimiskõvera abil uuritava lahuse fosforisisaldus mg/100ml kohta ning selle kaudu väetise fosforisisaldus
Levinuimad reaktoritüübid Survevesireaktor on levinuim tuumareaktori liik. Survevesireaktorites koosnevad kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14*14 kuni17*17 kütusevardast. Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega 4...6 GW on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse reaktorisse läbi reaktori kaane, on iga kimbu keskel vastav kanal. Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 kraadi. Nende eeliseks on stabiilse talitluse lihtne tagamine ja reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusevaba. [8]
valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale. Toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhiliselt on klaasimoodustajateks kvartsliiv SiO2 , boorhappe anhüdriid B2 O3 ja fosforpentoksiid P2 O5. Peale klaasimoodustajate on klaasi koostises nn loistajad Na2 O, K2 O ja PbO, mida kasutatakse sulamistemperatuuri allaviimiseks (sto =1700o C) ja stabilisaatorid ning selgitajad. Stabilisaatoridei moodusta ise klaasi vaid annavad talle keemilise püsivuse (CaO ja Al2 O3). Põhilised klaasivalmistamise viisid: 9 · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (1500o C) · Klaasile kuju andmine
soojusenergial. Survevesireaktorites PWR koosnevad kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14 x 14 kuni 17 x 17 kütusevardast. Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega 4...6 GW (elektrilise väljundvõimsusega 900...1600 MW) on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse rektorisse läbi reaktori kaane, on iga kimbu keskel vastav kanal. Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe H3BO3 lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 oC. Aurugeneraatoris võimaldab selliste parameetritega soojuskandja tekitada enamikel juhtudel auru rõhuga ligikaudu 6 MPa ja temperatuuriga 275 oC. Auru parameetrid on seega tunduvalt madalamad
Elektrolüüt. kond. mahtuvushälbed võivad ulatuda kuni +100%, - 20%. Nimipige. Mahtuvuse temperatuuritegur. Isolatsioonitakistus. Elektrolüütkondensaatorid polaarsed, polariseeritud. Al, Ta, ... 0,1µF 100.000µF ( 10F !!) Elektrolüütkondensaatoris toimib dielektrikuna alumiinkarra lindile elektrokeemiliselt tekitatud oksiidikiht. Üheks elektroodiks (anoodiks) on alumiiniumkard ise, teiseks (katoodiks) elektrolüüdiga (näit. boorhappe ja glütseriinitaolise vedeliku seguga) immutatud paber. Katoodiga loob kontakti teine, oksüdeerimata kardlint. Rulli keeratud sektsioon paikneb alumiiniumkestas. Tähtis! Tööpinge, Töötemperatuur (850C, 1050C), Pinge pulsatsiooni suurus. 18 Induktiivpool (inductor), drossel, mähis See on elektriahela element, mida iseloomustab induktiivsus või induktiivtakistus. vahelduvvooluahelates reaktiivtakistina, filtride ja
karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. B+3HNO3H3BO3+3NO2 või äkki HBO2+H2OH3BO3 Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. 2H3BO3B2O3+3H2O saadakse boorhappe kuumutamisel. Karbiid- Kõrgel temperatuuril reageerib boor süsinikuga, andes boorkarbiidi B12C3, mis on kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva tahke aine, koosnedes C aatomitega seotud B12 rühmadest. Lihtsustatult B4C. Teemandi kõvadusega, keemiliselt väga püsiv ja kuumakindel. Nitriid- Boori kuumutamisel ammoniaagis saadakse boornitriid BN, mis on valge, mahukas grafiidisarnase struktuuriga pulber, kuid erinevalt grafiidist ei juhi elektrit.
annaabi.ee 
