ka serotonergilist ja noradrenergilist ülekannet, mistõttu topiramaadil võib olla vaid osaline soodne toime. 3) Uuringus kasutatud topiramaadi annus võis olla mittepiisav. Osaline ravi võib aga veelgi suurendada ravitavate soovi mõnuainet kasutada, mistõttu tuleks ravimit kasutada siiski suuremas annuses või pikema aja jooksul. 4) Uuringumeetodite valik võis olla ka ebasobiv, järgmisel korral võiks kasutada bipolaarseid skaalasid. Kokkuvõte: 1) kuigi uuringu käigus ei ilmnenud olulisi koostoimeid, võiks seda siiski ka edaspidi uurida 2) ka siis kui topiramaati pole võimalik metamfetamiini sõltuvuse raviks kasutada, saab selliste uuringute käigus kontakti inimestega, kes oleksid ka edaspidi nõus kliinilistes uuringutes osalema 3) edaspidiste uuringute käigus tuleks topiramaati kasutada suuremas annuses kui
suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Paljudel bakteritel esineb üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 20-30 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. Bakteri viburite arv ja paiknemine on väga erinev: eristatakse monotrihhe, monopolaarseid polütrihhe, bipolaarseid polütrihhe ja peritrihhe. Bakterid võivad liikuda nii viburitega vedelas, tahkel pinnal (voogamine ehk swarming), lima abil, liikumine vees üles-alla (gaasivakuloolide abil) või looklemisega. Ehkki üldjuhul on bakterite piilide ülesandeks adhesioon, saavad nad tüüp IV piilide abil liikuda seda nimetatakse ka twitching'uks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel , esineb aga ka teisi mooduseid.
Diood ei tohi selles piirkonnas rikneda => Lubatud max vastuvool läbilöögireziimis on paljudel 1mA...1A. Seda ei tohi ületada. 1.9. Varikap VARIKAP kasutatakse vastupingel C = var , voolu ei juhi, mahtuvuse muutmiseks muudame alalispinget. varikapi vastuvool on A murdosa 1.10. Bipolaartransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid Transistoride otstarve on reguleerida läbivvoolu U sis või isis'ga. Bipolaarseid juhitakse baasivooluga. Väljatransistoreid juhime paisupingega. Bipolaarsel transistoril on kolme kihiline struktuur. Emitter saadab voolukandjad teele, kollektor kogub Emitterist teele asunud voolukandjad kõik kokku ning Baas on imeõhuke ja ta reguleerib voolukandjate voogu Est Ksse. Bipolaarsel transistroil on arvestatav isis! Bipolaari üldskeem Ehitus silikooni põhjal npn transistor
See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus.
XV 1. Registrid. VT IX piletit 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT IX piletit 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit XVI 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. - Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: 30ndatel valmistati releede baasil, 40ndatel kasutati elektronlampe, 50ndatel kasutati bipolaarseid pooljuhtdioode ning transistoreid, 60ndatel sündisid esimesed mikroskeemid. TTL (Transistor-Transistor Logic) – bipolaarne tehnoloogia, kus kasutatakse bipolaarseid transistoreid. 90ndatest asendus MOS-tehnoloogiaga (Metal-Oxide Semiconductor Field-Effect Transistor, MOSFET MOS) – väljatransistorite unipolaarsed tehnoloogiad. Algusaastatel oli MOS-tehnoloogia aeglasem, kuid
ELEKTROMÜOGRAAFIA: Skeletilihaste talitluse uurimise meetod, mis põhineb nende bioelektriliste potensiaalide registreerimisel. Seadme elektroodid asetatakse uuritava isiku keha pinnale ja saadakse elektromüogramm. Määratakse: *lihasjõu tase * lihaste väsimus aste *motoorse võimekuse hindamine Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod. Närvi-lihasaparaadi uurimiseks ja lihaste eripotentsiaalide määramiseks kasutatakse bipolaarseid elektroote, mis kinnitatakse kleeplindi ja manseti abil. Alati on ka maanduselektrood: määratakse ära järgmised karakteristikud-integreeritud EMG, sagedusspektri keskmine ja mediaanisagedus. Kasutatakse lihashaiguste diagnoosimiseks. *EMG spektri keskmine sagedus väsimusel langeb, sest energiaressursid saavad otsa ning erutuse ülekanne aeglustub. *EMG spektri keskmise sageduse languse erinevus vaatlusalustel sõltub jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste
Mis põhjustab bipolaarset häiret? Lõplikult veel ei teata, mis põhjustab bipolaarset häiret, aga senised uuringud kinnitavad järgmist: 11 On leitud, et bipolaarse häire teguriks on geneetiline soodumus, mitte valest kasvatusest tingitud meeleolude kõikumine. Põhjuseks loetakse häireid sellistes ajusüsteemides, mis kontrollivad meie meeleolu. See seletab ka ravimite tõhusat toimet. Mõnikord esineb bipolaarseid episoode stressirohke kogemuse järgselt või kehalise haiguse korral. Depressiivne periood Emotsionaalsed muutused: 1) Kurbuse tunne, mis ei kao. 2) Kõrgenenud nutuvalmidus. 3) Huvi kadumine asjade vastu. 4) Huvi kadumine naudingute vastu. 5) Enesekindluse kaotus. 6) Tuntakse ennast kasutuna, ebaadekvaatse ja lootusetuna. 7) Ollakse enam ärritunud kui tavaliselt. 8) Enesetapumõtted. Mõttemustri muutused:
soovitud väljundsignaali suhtes madalamad harmoonilised. Ülemised, n-st kõrgemad harmoonilised puuduvad aga mõlemil juhul. Aktiivelementidest vastavad paraboolsele (teist järku, ühepoolsele) karakteristikule vaid väljatransistorid. Kõrgemat järku mittelineaarsustega ahelaid võib küll sünteesida, kuid suhteliselt keerukate lahenduste tõttu kasutatakse neid ahelaid vähe. Praktikas kasutatakse tavaliselt bipolaarseid transistore, nende karakteristikute erinevuse tõttu ideaalsest on aga tulemused soovitud väljundsignaali võimsus ning teiste harmooniliste mahasurumine - halvemad. Sellise kordisti väljundsignaal on laotatav Fourier ritta, millest siis eraldatakse soovitud harmooniline komponent. Sellisel n kordsel sageduskordistusel on väljundsignaali pinge avaldatav koormustakistuse ja vastava vooluharmoonilise kaudu: U välj.n=Rkoorsmus.nIn. 5.1.2
Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektrodide abil, saadud kõverat nim. elektroentefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (µV), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust kuni 10 (astmes 6) korda ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe aktiivse elektroodi piirkonnas esinevaid potentsiaalmuutusi indiferentse elektroodi suhtes, mis asub madala elektrilise aktiivsusega piirkonnas. Bipolaarsete lülituste korral on elektroodid võrdväärsed ja asuvad mõlemad peanahal. EEG potentsiaalmuutusi nim. laineteks, mida analüüsitakse sageduse, amplituudi, kuju ning esinemissageduse järgi. Eristatakse 4 põhilainet.
potensiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektroodide abil, saadud kõverat nim elektroentsefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (V), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe nn aktiivse alektroodi piirkonnas esinevaid potensiaalimuutusi indiferentse elektroodi suhtes, mis asub madala elektrilise aktiivsusega piirkonnas (nt kõrvalestal). Bipolaarsete lülituste korral on elektroodid võrdväärsed ja asuvad mõlemad peanahal. Elektroentsefalogrammi potentsiaalmuutusi nim laineteks, mida analüüsitakse nende sageduse, amplituudi, kuju ning esinemissageduse järgi
- Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal siis neid häireid eraldi ei diagnoosita Raskusaste - Kerge, keskmise ja raske eristamine põhineb kliinilisel hinnangul mis arvestab sümptomite hulka, iseloomu ja raskust Erinevused psühhopatoloogias Bipolaarne - Hüpersomnia - Motoorne pidurdus - Hüperfaagia - Meeleolu kõikumine - Psühhootilisi sümptomeid - Kulg – varane algus - Perekonnas bipolaarseid Unipolaarne depressioon - Insomnia - Liikuvad - Kehalised kaebused - Kulg – hiline algus, episoodi pikem kestvus Depressiooni ravi - Akuutravi, järelravi, säilitusravi Ravi üldpõhimõtted Eduka ravi eelduseks on täpne diagnoos – depressioon jääb sageli diagnoosimata - Enamus depressiooni põdejatest ei esita kaebusi ja ei pöördu arsti poole - Depressiooni diagnoos eeldab arstide aktiivset tähelepanu selle häire esinemise suhtes:
Neuronite tüübid Funktsiooni alusel jagunevad neuronid: 1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas 2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel
Perif NSis mood. aksonid ja nende kimbud närve. Neuronite tüübid Funkts alusel: *aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas *eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele *lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile
on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. EKG Kui südame tööga kaasuvaid elektrilisi potentsiaale registreeritakse keha pinnalt saadakse elektrokardiogramm ( EKG ). See peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Elektroodid asetatakse elektriliste potentsiaalide registreerimiseks kehale. Sõltuvalt nende omavahelistest ühendustest eristatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Jäsemete elektroodid või nende juhtmed on märgitud värvidega. Punane on parema käe, kollane vasaku käe ja roheline vasaku jala elektrood, must värv tähistab maanduselektroodi, mis asetatakse paremale jalale. Jäsemete standardlülitusi märgitakse rooma numbritega I, II ja III. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke nimetatakse sakkideks, mida tähistatakse tähtedega P,Q,R,S,T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis
annaabi.ee 
