sõltumatud, kuid koostöö on võimalik . Keha nähti kui masinat. Hakati otsima, kas keha ja vaim on ikkagi ühendatud. Esimene lahkamine 315 aastal. 18. sajandile pandi rõhku ümbritsevale keskkonnale. Kuna levisid erinevad epideemiad. Kanalisatsioon, prügimäed.. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus. Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega. Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta. Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine
Kuid kõik dimensioonid on tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist Tervise kontseptsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluses tervise kontseptsioonist öeldakse, et tervisedendus nõuab tervise ressurssidele kindlat alust, vajalikku teavet, oskusi ja kogemusi, toetavat keskkonda ja tervise üldseisundit parendavaid tingimusi majanduslikus, füüsilises, sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. (Eesti Tervisekasvatuse Keskus) Tervise biomeditsiiniline kontseptsioon Tervise moistet on meditsiinis defi neeritud haiguse kaudu, st tervist moõistetakse haiguse puudumise tahenduses. See, nn biomeditsiiniline ehk negatiivne lähenemine, valistab üksikisiku elukvaliteedi ja heaolu dimensiooni. Biomeditsiinilist kontseptsiooni on palju kritiseeritud, kuna see ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, kaitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tervisemõjureid. Tervise teaduspõhised kontseptsioonid
näiteks sooled. Tervist on seletatud kui tasakaaluolukorda yin ja yang süsteemide vahel, haiguse korral on need süsteemid kas tasakaalust väljas, blokeeritud või peatunud. Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht Traditsiooniline Hiina meditsiin põhineb pigem ,,ebakõlal" kui biomeditsiini diagnoosidel. Praktiseerijad on tuttavad mõlema süsteemiga ning on ühendanud mõlemad süsteemid, et saavutada parimat tulemust. Kuid patsientidele antud biomeditsiiniline diagnoos võib olla erinev traditsioonilisest Hiina meditsiinist. Selle kohta on levinud aforism: üks haigus, palju ravimeid; üks ravi, palju haiguseid. Ehk siis akupunktuur aitab paljude erinevate vaeguste korral. 6 Nõelravi punktid ja meridiaanid Klassikaliselt on 14 põhimeridiaani ning 6 lisameridiaani, milles voolab qi ehk energia ning veri
kuuluvad perekond, sõbrad, töö, ümbrukond, ühikond, tervis, haridus ja vaimsus. Harmoonilised seosed nende kategooriate vahel loovad eelduse töö-a elukvaliteedi ning heaolu kujunemiseks. 13. Mille poolest erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon ( lk20) Meditsiinis- tervise mõistet käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena, jättes kõrvale nii indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise biomeditsiiniline mudel eitab tervist mõjutavaid sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid. Akadeemiline- see käsitlus tuleneb psühholoogia ja sotsioloogia piirialalt. Tervist nähakse kui üksikisiku bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite oavahelise mõju tulemust. Akadeemiline kontseptsioon kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 14
19. saj. esimesel poolel hakati rajama veetorustikke, keskkonda puhastama. 19. saj. teisel poolel tuli sisse desinfitseerimine. Samas olid nakkushaigused peamiseks surma põhjuseks euroopas. 18-19. saj. Meditsiiniline teadmine kasvas märgatavalt. Ühelt poolt epidemioloogiline pool ja vajadus, teiselt poolt lubati teha lahkamisi, anatoomia ja rakutasand muutus selgemaks. Saadi aru, et haigus on seotud inimese keharakkudega. Tähtuse kaotas humoraalne teooria (yay!). Hakkas kasvama biomeditsiiniline lähenemine. Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et täpselt määratleda haiguse koht ja ulatus. Biopsühhosotsiaalne mudel hakkas arenema 20ndal sajandil. Mitte-reduktsionistlik lähenemine.
Nt haridus, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik olukord, arstiabi, haigused, vaesus, töötus, puue, äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss 15
Rene Descartes (1596-1650). Cogito ergo sum. Oletas, et vaime ja keha on omavahel lahutatud. Kuigi nad on lahutatud, siis mingi koostöö nende kahe üksuse vahel on võimalik. Hing lahkub kui keha sureb ja tänu sellele hakkas kirik lubama lahkamist. Descartes arvas, et loomadel hinge ei ole. Kuidas võib mõte, mis ei ole materiaalne, põhjkustada muutusi materiaalses? Sestap ongi lahus. 18.saj. Hakati rohkem pöörama tähelepanu keskkonnale (mustus jne). Tekkis biomeditsiiniline lähenemine e igal haigusel peab organismis olema mingi põhjus. St,et defineeritakse tervist neg kaudu, tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Jätab kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed mõjutused. On konkreetne, vähe võimalust subjektiivsuseks. Faktikeskne lähenemine. Reduktsionistlik e baasidee on selles, et vaim, keha ning täitumine võib olla taandatav ja seletatav rakutasandul: biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil.Reduktsionism
19. kuidas ja mil määral mõjutab sugu, seksuaalne identiteet, seksuaalne käsikiri tarbimiskäitumist kaasaegses ühiskonnas? Kuidas on antud tegurid seotud majanduse erinevate osade: tootmise, jaotuse ja tarbimisega? 20. Mis on haigus? Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril. Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel koht ka
vastutus • Kliiniline paranemine (clinical recovery)- sümptomid, sotsiaalne toimetulek, relapsi ennetus ja riskijuhtimine. • Paranemine ei ole vaid vabanemine probleemidest, vaid teekond tagasi ellu. • Depressiooni seos psühholoogilise heaoluga (r – 0,4-0,55) J. Enneti seitse soovitust ühiskonna raviks: 1. tugev pere 2. rahvuslik usk, 3. üksmeel 4. tarkus on tarviline vara 5. piiri peab tunnetama 6. haiguste ennetamine --- Tervise konseptsioonid (Kasmel & Lipand): • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon – suutlikkus - indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss • Võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga.
· Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos 95 · Haiglane enesetunne subjektiivne hinnang oma kehalisele enesetundele. Võib olla olukord, kus me tunneme end haiglaselt ilma, et oleks haige ning vastupidi. 13.1.2. Mis on haigus? Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. · Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril. · Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel