liigini määramata. Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised, keriloomad, aerjalgsed ja rändkarp. Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm
- domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad: - Chironomidae (111 liiki) - Mollusca (83 liiki) - Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm (12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad KAHEPAIKSED: · 9 liiki
Ujulehtedega taimestikku oli vähe, peamiseks liigiks oli kollane vesikupp (Nuphar lutea). Veesisest taimestikku oli samuti vähesel määral, valitsevaks liigiks läik-penikeel (Potamogeton lucens). Kaitsealustest liikidest esines III kategooria liik väike vesiroos (Nymphaea candida). (Eesti väikejärvede seire 2008) Zooplanktoni järgi oli Vagula järve seisund 2008. aastal väga hea. Arvukus oli suur ning biomass keskmine. Leiti 10 liiki, sh. 8 liiki koorikloomi. Biomassilt ja arvukuselt domineerisid aerjalgsed, mis näitab veekogu väga head seisundit (Eesti väikejärvede seire 2008) Mäemetsa (1997) andmetel esines Vagula järves nõudlik antsüluse staadiumi relikt järve- ahaskoodik (Eurytemora lacustris). Eurytemora lacustris on levinud Euroopa väga vähestes veekogudes. Liik elab peamiselt järvedes, mille sügavus ületab 30 meetrit ning kus suvel on sügavates kihtides madal temperatuur ja hapnik. Järve-ahaskoodik on kantud 1998. a Eesti
Alamjooksul Lalsi ''Laashoone'' lõigus leiti 15 liiki soontaimi. Põhjaloomastik.Põltsamaa jõe põhjaloomastik oli enamikus uurimiskohtades keskmiselt mitmekesine,mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga.Põhjaloomastiku koosseis oli jõe ülem-,kesk- ja alamjooksul oluliselt erinev ja varieerus aastati. Ülemjooksul Kiltsi lõigus oli põhjaloomastik (1979) võrdlemisi liigivaene (29 taksonit),keskmiselt isendirohke ja kõrge biomassiga.Dominantideks olid biomassilt jõe kirpvähk ja arvukuselt kihulase vastsed.Arvukalt leidus vesikakandit ja Eestis harva esineva ühepäevikulise vastseid.Keskmisel hulgal olid esindatud väheharjasussid,kaanid,karpvähiline,vesilestalised,ehmestiivalise,kahetiivaliste,habesääsklaste vastseid.Limused puudusid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist 13%.Piibe lõigus määrati bentilisi selgrootuid 44 taksonit.Põhjaloomastiku isendirohkus oli keskmine.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%
Kuid need on ka headeks teedeks kodumaiste liikide linnakeskkonda sisserändeks ja tehiskeskkonnaga kohanemiseks (laululinnud). Nad suurendavad linnakoosluste vastupanuvõimet, teisalt on aga esteetilise ja hariva väärtusega, kuid ka võimalikuks linna eksinud suurulukite lahkumisteeks. 21. Linnas elavad taimed ja loomad. Neile on iseloomulik väga liigirikas puittaimestik ja suur lilleliikide valik. Kuigi liikidest on enamus võõramaised, domineerivad biomassilt siiski kodumaised - puudest harilik Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool vaher, harilik jalakas, harilik pärn, aru- ja sookask, murutaimed - aasnurmikas, valge ristik, punane aruhein ja suur teeleht ja umbrohud - vesihein, murunurmikas, hiirekõrv, naat, võilill ja roomav tulikas.
....................... 2) .............................................................................................................................................. 3) ............................................................................................................................................... 9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele, kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad. 4 punkti Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
väljaheidete, välisparasiitide sööjad, vee- biomass, seda vähem troofilisi tasemeid ja selgroogsete parasiidid (ahvangerjas närib seda suurem on ühe liigi domineerimine. läbi suurte kalade kehaseina ja sööb Troopikas nt. väiksem biomass, kuid siseelundeid; merisutt imeb kala verd). rohkem liike kui jahedates vetes. Tavaliselt 1 liik (tugevam) domineerib nii biomassilt · Tähtsamad bentostoidulised kalad kui energiavahetuselt. meie veekogudes: latikas, angerjas, kiisk, 2 Pelagiaali kooslused: sügaval puuduvad PÕHILISED VEEKOGUDES ON primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED.
......................................... 2) ............................................................................................................................................. 3) .............................................................................................................................................. 9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele, kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad. 4 punkti Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 52 9.12
Seisvates veekogudes on tavalised vesihark ja pisisõudur ning perekonna vesivaksik liigid. Mardikalised – väga mitmesugustes veekogudes elavad perekond ujur liigid – vesitriinu, vesilane, kukrik, tõmmuujur, kollaserv-ujur. Suurtiivaliste seltsi kuuluva loidtiiva vastsed on järvedes võrdlemisi tavalised. Kahetiivalised – neist enamuse moodustavad surusääsklaste esindajad, kes on järvede põhjaloomastiku koosseisus enamasti esikohal nii arvukuselt, kui biomassilt ning väga tähtsad kalatoiduna. Klaasiksääsklaste vastseid on järvedes väga palju. Pistesääsklaste esindajate perekond metsasääse, laulusääse ja hallsääse vastsed elavad lompides ja ajutistes veekogudes. Habesääsklase vastsed esinevad peamiselt järvedes ja lompides. Järvedes arenevad massilised ka parmlaste sugukonna liigi järvekibuni vastsed. Selgroogsed Kalad Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36
· Väikseimad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. · Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates, radioaktiivsetes jäätmetes. Neid võib leida ka sügavalt Maa koorest, loomade seedekulglatest, taimedest. · Kujult enamasti kerakujulised, pulkjad või spiraalsed. Ühes grammis mullas leidub ca 40 miljonit bakterirakku ja 1 ml vees keskmiselt miljon bakterit. Kogu Maal on ligikaudselt 5×1030 bakterit, ületades biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku. Bakterid on väga olulised aineringes surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. Inimesel leidub umbes kümme korda rohkem bakterirakke kui tal on enda keharakke. Paljud nendest bakteritest leiduvad nahal ja seedetraktis. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud kaaslejad, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem ja osa bakterid on ka kasulikud.
s. et igas protsessis osa energiat hajub soojusena, mida kasutada ei saa, on kineetiline energia potentsiaalseks energiaks muundumise efektiivsus alati alla 100% (teises sõnastuses: isoleeritud süsteemi entroopia ei saa väheneda). Territoorium valdusala, elu- ja kodupiirkonnas olev maa-ala või ruum, mida loom, loomaperekond või -rühm kaitseb eelkõige liigikaaslaste eest. Tihedus asustustihedus, biomassilt lähedaste organismide arv koosluse ruumala- või pindalaühiku kohta. Nt. puistu tihedust võib iseloomustada puude arvuga ha-l. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks. Tolerantsus e. taluvus 1. laiemas tähenduses mis tahes keskkonnateguri või tegurite kompleksi talumine
annaabi.ee 
