ensüümid, rasvkude – transport- ja struktuurvalgud jne) ning muutub arengu ja haiguste korral AH-jääkide vahel polüpeptiidis on kovalentne peptiidside Biomakromolekulidena on neil mitmetasandiline struktuur (3D), fn täitmiseks valik arv polüpeptiidahelaid Neil on aktiivtsentrid (-alad) ja sobiv konformatsioon ligandite (ioon, molekul, funktsionaalne rühm) sidumiseks – tagab valkude mitmekesisuse ja biofunktsiooni Valke 40-46 % keha kuivkaalust Vereplasmas 63 – 85 g/L Uriiniga eritub alla 100 – 150 mg ööpäevas VALKUDE STRUKTUURITASANDID - Primaarstruktuur aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu jaoks, kus aminohappejäägid on seotud polüpeptiidiks kovalentse peptiidsidemega. AH-te kindel järjestus polüpeptiidis (AH-d seotud kovalentse peptiidsidemega), mis sisaldab
Transpordib aineid kehasse Rakkude sisekeskkond, täidab rakuvaheruumi Tagab raku siserõhu Reguleerib soojust Fotosünteesi lähteaine Vajalik organismide paljunemiseks MÕISTED Denaturatsioon-valkude sekundaar-või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise toimel. Riboos-5süsinikuga suhkur, kuulub RNA koostisesse. Biomolekul-elusorganismides leiduvad molekulid, erinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. DNA-elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine, annab edasi järgmise rakupõlvkonnale. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela keerdumisel. Ensüüm-valk, mis reguleerib rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Hormoon-on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend. mRNA-sõnumitooja, kannab päriliku info rakutuumast tsütoplasmasse, selle pealt sünteesitakse valk.
Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis Kui on liiga palju, siis on ohtlik, aga liiga vähe ei tohi ka olla 4 põhilist biomolekuli: 1. Süsivesikud (=suhkrud) – kõik ei ole magusad 2. Lipiidid (=rasvad) – kõik ei ole rasvad 3. Valgud – pikk ahel, mis koosneb aminohapetest 4. Nukleiinhapped (DNA, RNA) Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Pannakse kokku tugevate kovalentsete sidemete abil. Makromolekulid – väga suured molekulid (süsivesik, valk, nukleiinhape) Monomeerid – väikesed molekulid, mis on polümeeride ehitusüksusteks, võivad ka omaette töötada. On vagun. -AM- Polümeerid – pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Vesi aitab neid lõhkuda. On üks pikk rong. -AM-AM-AM- Konformatsioon – makromolekulide ruumiline ehitus
keemiliste sidemete abil, molekulide stabiilsuse tagab sidemete arvukus 3. Järgmine tase (rakuorganellid) pannakse kokku erinevatest biomolekulidest nõrkade keemiliste sidemete abil komplementaarsusprintsiibi alusel ja veemolekulide osavõtul 4. Nende komplekside baasil koos veega formeeruvad raku Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (näiteks süsivesikud, valgud, nukleiinhapped
-süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed -seemnetes varuaineks -taimsed vahad kaitsevad ärakuivamise eest -loomsed vahad kaitsevad märgumise eest -rakumembraani koostises -hormoonid -ainevahetuslik funktsioon(nt metaboolse vee tekkimine kaamlitel) -lahusti funktsioon (rasvadesse lahustatakse mürgised ained, mida organismil on keeruline välja viia) 15.Mida annab valkudele juurde erinevate struktuuritasemete olemasolu kuidas see mõjutab nende biofunktsiooni. Mida keerulisema struktuuriga on valk, seda tundlikum ta keemiliselt on. Seal, kus on vaja tundlikumalt reageerida, täidavad funktsiooni tundlikumad ehk kõrgema struktuurtasemega valgud. Struktuursus ka taastub (nt kasutat. Seda lihastes) 16.Milliseid ülesandeid valgud organismides täidavad. -ensüümid (kiirendavad biokeemilise reaktsioone ehk ainevahetust) -struktuurides (rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved) -ainete transport organismis -retseptorid
NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklit kasutatakse ka müntide valmistamisel. Inglise keeles kasutusel olev sõna nickel, mis tähendab viiesendist, tuleneb just selle niklisisaldusest. Elemendi bioloogiline roll Ni lülitati biometallide nimistusse hiljuti, kuna varem ei tuntud ühtegi Ni biofunktsiooni. Ni biofunktsioonid inimorganismis on väga piiratud. Ni kuulub mõnede ensüümide koostisse. Ni sisaldav ensüüm ureaas katalüüsib uurea lagunemist ammoniaagiks. Infarkti eel suureneb inimese kehas koheselt niklisisaldus. Nikli puudusel kehas aga tekib aneemia. Nikkel osaleb mikroorganismide metabolismis, mille tulemusena vesinikust ja CO2-st moodustub metaan. Nikkel on ülimalt toksiline, niklit sisaldav tolm tekitab kopsuvähki. Sigaretisuits sisaldab väga mürgist nikkelkarbonüüli
Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse, vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. BAARIUM: Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt. Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal valmistatakse luminestsentslampe ja luminofoore, tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. *MgO magneesiumoksiid
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus
Vedelad rasvad on samuti taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Vahad on taimedes puuviljadel, okastel kaitsva toimega Loomadel lambavillal ning mesilasvaha. 14. Mille poolest erinevad valkude erinevad struktuuritasemed? Valkude erinevad struktuuritasemed erinevad nii keerukuse poolest kui ka valgu funktsiooni poolest. 15. Mida annab valkudele juurde erinevate struktuuritasemete olemasolu kuidas see mõjutab nende biofunktsiooni. Erinevate struktuuritasemete olemasolu annab juurde erineva funktsiooni. 16. Milliseid ülesandeid valgud organsimides täidavad. 1. Ensümaatiline- spetsiifiline- igal ensüümil on ainult 1 ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. 2. Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. 3. Transporti korraldavad- hemoglobiin transpordib hapnikku. Transportvalgud nt membraanides. 4
90, mis tekib tuumapommi plahvatusel või tuumareaktoris. Radiostrontsium on beeta- kiirguse allikas ning see põhjustab leukeemiat ja mitmesuguseid vähktõve vorme. Ka 1986. aastal Tsernobõli tuumaelektrijaama avarii puhul sattus keskkonda Sr-90 aatomeid. 2.8.5 Baariumi biotoime Baarium on mürkmetall, kusjuures mürgised on ka kõik vees lahustuvad baariumiühendid. Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks. Täiskasvanud inimorganism sisaldab 22 mg baariumit, mis on peamiselt koondunud luudesse. Toiduga saab inimene keskmiselt päevas 0,6-1,7 mg baariumit. Tugev mürgitus tekib 0,2-0,5 g baariumkloriidi BaCl2 sissevõtmisel, surmavaks annuseks peetakse 0,8-0,9 g BaCl2. Vees rasklahustuva baariumkarbonaadi BaCO3 surmavaks annuseks hinnatakse 3,5 g. Baariumkloriidist suurem annuse kogus on tingitud sellest, et BaCO 3 reageerib maos
biomolekulid; · PÕHIBIOLELMENDID 96-98% : H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas · MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik · MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid-elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, rasvad, valgud, nukleiinhapped) · Biomolekulidest pannakse tugevate kovalentsete sidemete abil kokku makromolekulid · Makromolekulide ruumiline ehitus e konformatsioon pannakse kokku paljude nõrkade keemiliste sidemete abil, molekulide stabiilsuse tagab sidemete arvukus · Järgmine tase (rakuorganellid) pannakse kokku erinevatest biomolekulidest nõrkade keemiliste
Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks. Bioelemendid: Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Makromolekulid – väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) . Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida. Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Süsivesikud: Sahhariidid – organismi ehitusmaterjalid ja kütus. Monosahhariidid: glükoos. Põhiliseks rakkude toitaineks; monomeerideks di- ja
Võtke katseklaasi 2 ml valgulahust, lisage 1 ml 10%-list NaOH lahust ja segage hästi. Lisage sellele 1-2 tilka 1%-list CuSO4 lahust. Tekib taas punakasvioletne värvus näitamaks biureedireaktsiooni toimumist. 4. Pliiatsetaadireaktsioon Pliimürgitus on ajaloo eri aegadel olnud levinud oht. Plii ning ka mitmete teiste raskemetallide üledooside üheks esmaseks mõjuks organismis on interaktsioon valkude tioolrühmadega (Cys aminohappe jääk) ning nende valkude normaalse biofunktsiooni nõrgenemine. Võtke katseklaasi 2 ml valgulahust, lisage 1 ml konts. NaOH lahust ja 1 tilk (CH3COO)2Pb lahust. Loksutage ja kuumutage tulel. Sisu värvub aegamööda mustaks (PbS sademe teke). Katseklaasi ava kohal hoitud punane lakmuspaber muutub siniseks eralduva NH3 tõttu. 5. Ksantoproteiini (Mulderi) reaktsioon See reaktsioon on spetsiifiline nendele valkudele, milles esinevad benseenituuma sisaldavad aminohapped (Phe, Tyr, Trp)
Väljaminev on: uriin, higi, hingamine, rooja koostises. Veebilanss on liikuvas tasakaalus. Veefunktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi kui elu, paljunemise, arengu ja leviku keskkond. Loetelule vastavad kõigi viie riigi esindajad. Vesi määrab ökosüsteemide bioproduktsiooni (taime fotosüntees). Vesi on kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused. Kliima mõjutab jällegi eluorganisme). Riigieksami küsimused bioorgaanilisest keemiast. 1. Valikvastustega (valik viiest) mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.. jne). 2. Väidete õigsuse hindamine (lähtuvalt mikroelementidest). 3. Keskkonnakaitsega soetud küsimused ( Põhjenda miks ei tasu korjata seeni ja marju magistraalide äärest ja linnaparkidest- Pb. rikkad). 4. Graafiku lugemine (meeste ja naiste luude kaltsiumi sisalduse hindamine). 5. Vee kohta küsimsed on lähtuvalt biofunktsioonidest (Nimeta kaks põhjust miks imetaja vajab eluks vett? Miks on vajalik amnioni vedlik?). Orgaaniline keemia.
annaabi.ee 
