kavas müüa lähema majandusaasta jooksul, klassifitseeritakse müügiootel põhivaraks ja kantakse bilansis põhivara osast üle käibevara osasse. Müügiootel immateriaalse põhivaraobjektide amortiseerimine lõpetatakse koos käibevaraks ümberklassifitseerimisega Seda tehakse ainult siis, kui müük on enam- vähem kindel. Kui kavandatud müüki ei toimu, klassifitseeritakse varaobjektid taas immateriaalseks põhivaraks, kajastades neid kas endises bilansilises jääkmaksumuses või reaalväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kui ümberklassifitseerimisega kaasneb kasum või kahjum, kajastatakse see jooksva perioodi kasumiaruandes, mitte tagasiulatuvalt Ka immateriaalse põhivara müügiga kaasnev kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes Kui immateriaalne põhivara on moraalselt vananenud ja tema kasutamine ei too tulevikus majanduslikku kasu, kantakse põhivara ühik maha
....................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel kallimalt bilansilisest väärtuses.................................................................................................................................19 1.3.4.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel kallimalt bilansilisest väärtuses...................................................................................................................
vähemväärtuse reeglist, see tähendab, et ta kajastatakse kas jääkmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, kumb on madalam. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse koos käibevaraks ümberklassifitseerimisega. 63 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Kui kavandatud müüki ei toimu, klassifitseeritakse varaobjekt tagasi materiaalseks põhivaraks, kasutades teda kas endises bilansilises jääkmaksumuses või reaalväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Kui ümberkvalifitseerimisega kaasneb kasum või kahjum, kajastatakse see jooksva perioodi kasumiaruandes, mitte tagasiulatuvalt
Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks, mida kajastatakse bilansis eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete
2. Intressimäär millega diskonteerides võrdub saada oleva tasu nüüdisväärtus müüdava kauba või teenuse tavatingimustel müügihinnaga. Kauba või teenuse vahetus. Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemusega ja väärtusega kauba või teenuse vastu siis sellist vahetust ei käsitleta kaupade või teenuste müügina vaid kaup või teenus võetakse arvele ära antud kauba või teenuse bilansilises maksumuses. Kui kaup või teenus vahetatakse erineva kauba või teenuse vast siis sellist tehingut käsitletakse müügina tulu hindamisel on kauba või teenuse õiglane väärtus millele liidetakse juurde või arvestatakse maha täiendavalt saadud või makstult summalt. - Tulud kaupade müügist. Tulusid kaupade müügist kajastatakse siis kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale
2. Intressimäär millega diskonteerides võrdub saada oleva tasu nüüdisväärtus müüdava kauba või teenuse tavatingimustel müügihinnaga. Kauba või teenuse vahetus. Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemusega ja väärtusega kauba või teenuse vastu siis sellist vahetust ei käsitleta kaupade või teenuste müügina vaid kaup või teenus võetakse arvele ära antud kauba või teenuse bilansilises maksumuses. Kui kaup või teenus vahetatakse erineva kauba või teenuse vast siis sellist tehingut käsitletakse müügina tulu hindamisel on kauba või teenuse õiglane väärtus millele liidetakse juurde või arvestatakse maha täiendavalt saadud või makstult summalt. - Tulud kaupade müügist. Tulusid kaupade müügist kajastatakse siis kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale
töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka;
millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud ega antud vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse tulu ära antud vara bilansilises maksumuses, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad (RTJ 10, § 14). Juhindudes Raamatupidamise Toimkonna Juhend 10-le (RTJ 10, § 4) kajastatakse tulu finantsarvestuses lähtuvalt tehingu sisust: • tulud kaupade müügil; • tulu teenuste osutamisel; • tulu intresside, litsentsitasude ja dividendide kajastamisel. Tulu kaupade müügist kajastatakse, kui kõik kauba omandamisega seotud riskid ja hüved
- soetamisega otseselt seotud kulutustest mis on seotud varaobjekti juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja töökorda seadmisega (vt RTJ 5); - vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud kuludega. Näide. Soetati masin, mille soetusmaksumus on 2000.-. Arve tasumata. D Masin 2 000 K Võlad tarnijale 2 000 Materiaalse põhivara kajastamine Piiratud kasutusega vara kajastatakse raamatupidamisbilansis vastavatel bilansikirjetel vararühmade kaupa jääkmaksumuses ehk bilansilises väärtuses. Piiramatu kasutusega vara kajastatakse raamatupidamisbilansis soetusmaksumuses (äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust, erandjuhtudel ka omandatud turuliidrite kaubamärgid). Põhivara jääkmaksumus = Soetusmaksumus akumuleeritud kulum võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused Põhivara hakatakse depretseerima (amortiseerima) alates tema kasutusvalmis saamise hetkest, s.t hetkest millal vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitavale
Majandusprotsesside mikroökonoomiliselt üles ehitatud totaalanalüüs. Idee seisneb selles, et iga hüvise turul kujuneb välja nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikeounktis tasakaal kindla hinna korral. See hind aga mõjutab nõudluse ja pakkumise kujunemist teistelgi turgudel. Seega on üleüldine tasakaalulahend võimalik vaid juhul, kui kõigi hüviste turud on üheaegses tasakaalus. Tasakaalu käsitletakse bilansilises mõttes. Heaoluökonoomika annab normatiivse mõttemudeli, et hinnata, kuida ja kui palu tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane.selguvate seaduspärastuste alusel on võimalik välja töötada meetmeid majandusprotsesside suunamiseks ühiskonna seisukohalt soovitavasse suunda. Uuritakse hüviste ja ressursside Pareto-efektiivsete tasakaalujaotuste kujunemise võimalusi
annaabi.ee 
