• Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine
See pump vähendab Na+ rakusisest kontsentratsiooni ja tõstab rakusisest K+ kontsentratsiooni. K+ saab difundeeruda mööda konts. gradienti rakust välja (rakk muutub seest vrdl väljaspoolega negatiivsemaks) – Na+ saab transportida kandjavalgu abil sekundaarse aktiivtranspordiga rakku. Toimub kotransport Na + ja teise aine (glükoos, AH, sulfaat, tsitraat) vahel. Basolateraalse plasmamembraani läbivad: passiivne difusioon, vahendatud kandjavalguga, liikumine mööda gradienti. Bikarbonaadi imendumine - H+ATPaas (pumpab H+ valendikku) ja Na+/H+ vahetaja – Na+ võetakse toru valendikust sisse ja H+ läheb välja. Torukese vedelikus ühineb H+ HCO3-ga > tekib H2O ja CO2 (karboksüanhüdraas, apikaalse plasmamembraani rakkudes. CO2 siseneb rakku, tsütoplasmas hüdroksüleeritakse CO2 > tekib H+ ja HCO3-. Bikarbonaat väljub basolateraalsest membraanist Na + kotransporteri ja Na-sõltuva vahetaja abil.
elektrolüütidesisaldus. 39. Happe ja aluse mõisted. Millest oleneb happe (aluse) tugevus? Näited. 40. Kuidas ja mis määral dissotsieerub vesi? Kuidas iseloomustab pH H+ kontsentratsiooni? Näited. 41. Puhversüsteemid (mõiste, komponendid, veres esinevad). 42. Vere pH sõltuvus bikarbonaatpuhvri komponentide sisaldusest. 43. Millest oleneb vere bikarbonaadi (HCO3-) sisaldus? Mehhanism. HCO3- ] bikarbonaadi sisaldus,mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ning määrab puhvri aluselise komponendi. Normaalselt 24...28 mM/l. NB! Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7,4 . Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7,1 -ni ja tegemist on happelise hälbe e. atsidoosiga. Hingamise tõkestumisel tekib see mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise
periodontiidi tekkeks • TAC (e. total antioxydant capacity of saliva) taseme tõus esineb mittestimuleeritud sülje korral ning ka lastel, kellel on diagnoositud kaaries. Puhverdusvõime Puhverdusvõime • Eristatakse kolm puhversüsteemi: valk, fosfaat, ja bikarbonaat puhver. • Ensüüm karboanhüdraas VI(gl. parotis ja gl. submandibularis) katalüüsib keemilise reaktsiooni hapetest pärinevate vesinikioonide ja bikarbonaadi ioonide vahel. • Mida rohkem vesinikioone läheb keemilise reaktsiooni bikarbonaatioonidega, seda kiiremini suuõõne pH hakab tõusma ja jõuab normaalse tasemeni(pH=6,3). Antud keemiline reaktsioon kaitseb hambaemaili demineralisatsiooni eest. • Suuõõne pH liigne kõikumine võib tekitada erosiooni. pH<5,5 põhjustab demineralisatsiooni. Hamba tervislikkuse säilitamine • Hamba tervislikkuse säilitamise funktsioon hõlmab endas demineralisatsiooni ja
teravust. Kasutatakse tugeva suurendusega õliimmersioonobjektiivi. 8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus. Kuidas mõjub happe-leelisseisundile oksendamine? Kõhulahtisus? Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime? Na-tsitraat Pärdib hüübimist sidudes Ca
· Magneesiumi manustamine vajalik paar nädalat varem järjest Naatrium kestval koormusel väga oluline Naatrium Kiire süsivesikute Kiire vee Vähene uriini imendumine imendumine eritumine Bikarbonaat intensiivsel koormusel · Parandab töövõimet intensiivsel ja maksimaalsel koormusel Kui lihaste ülehappesuse tõus · Langeb subjektiivne väsimustunne · Eriti enne ja ka koormuse ajal Joogi bikarbonaadi sisaldus üle 1500 mg/l · Enne mängu ja mängu ajal Jalgpall, käsipall, korvpall, jäähoki Bikarbonaadi füsioloogia · Kui veres enam bikarbonaati (HCO 3) Lihas saab kiiremini tekkinud happelised ained (H+)verre suunata Lihas kiiremini töövõimeline · Bikarbonaat seob happed ja tekib süsihape (H2CO3) Lõhustub CO2 ja veeks Eralduvad kopsude kaudu organismist Alustada joomisega 30.koormusminutil
10. Kirjeldage nii üksikasjalikult, kui suudate uureatsüklit. Uurea tsükkel ehk karbamiidi biosüntees on maksas toimuv rada. Toksiline ammoniaak muudetakse neutraalseks vesilahustuvaks karbamiidiks. Üks karbamiidi lämmastiku aatomist kantakse üle aspartaadilt. Teine lämmastik tuleb ammoniaagist ja süsinik tuleb süsihappegaasist; nende kandjaks on ornitiin. I Tsükkel algab karbamoüülfosfaadi tekkega NH 4+-st ja CO2-st (bikarbonaadi vormis). Reaktsioon on mitmeastmeline ja vajab kahte ATP molekuli. Ensüümiks on karbamoüülfosfaadi süntetaas I. II Karbamoüülfosfaat kondenseerub ornitiiniga andes tsitrulliini, mis transporditakse tsütosooli. Karbamoüülfosfaadi karbamoüülgrupp kantakse üle aminohappele ornitiin. Ensüümiks on ornitiini transkarbamoülaas. Reaktsioon toimub mitokondrite maatriksis.
kui lahusesse satub tugev hape, asub tegevusse seostatud alus: NaHCO3 + HCl → H2CO3 +NaCl → H2O + CO2 + NaCl kui lahusesse satub liigselt alust, asub tegevusse happeline komponent: NaOH + H2CO3 → NaHCO3 + H2O Süsihappe hulka on raske määrata; kergem on leida temaga tasakaalus oleva CO2 hulka: pH=pK1 + log CNaHCO3 → pH=pK1 + log CNaHCO3 CH2CO3 pCO2 (osarõhk) Leelisreserv — bikarbonaadi hulk veres. Otseselt saab määrata CO2 ja CO2+bikarbonaadi hulka. Nendest kahest saab leida leelisreservi. Fosfaatpuhver: NaH2PO4 (hape) + Na2HPO4 (alus) vahekorras 1:4 [H+]= Kd·CNaH2PO4 → pH=pK1 + log CNa2HPO4 CNa2HPO4 CNaH2PO4 happe liig: Na2HPO4 + HCl → NaH2PO4 + NaCl aluse liig: NaH2PO4 + NaOH → Na2HPO4 + H2O Valgupuhver: Polüamfolüüt — nii happelised kui aluselised omadused
nö lahtine – üks tema komponentidest (CO2) vabaneb metabolismi käigus ja elimineeritakse pideval alveolaarventilatsiooni kaudu. Ventilatsiooni muutmisega on võimalik CO 2 osarõhku kiiresti ja laias piirides reguleerida. Happe-leeliseseisundi kliinilised näitajad veres: * pH * PCO2 näitab hingamisest sõltuvat süsinikdioksiidi osarõhku, mis omakorda määrab puhvri happelise komponendi H2CO3 näol. * [HCO3-] - bikarbonaadi sisaldus, mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ja määrab puhvri aluselise komponendi. Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7.4. Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7.1 ni ja tegemist on happelise hälbe ehk atsidoosiga. Tekib hingamise tõkestumisel mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse, kõhulahtisusega. Kui suhe laieneb ja pH tõuseb, on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel).
Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG'de lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks). Reaktsioon toimub mitmes etapis, kus protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas, mis vabastab asendist 1 või 3 rasvhappejäägi. Tekkinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Atsidoos on häire, mis väljendub organismi vereplasmas oleva bikarbonaadi sisalduse vähenemises. Tekib siis, kui verre imendub liiga palju happeid ja vere pH langeb seetõttu ja veri muutub happelisemaks. Happeline veri aga ei suuda siduda piisavas koguses hapnikku. Ketoos on seisund, kui ketokehade tase on veres tõusnud. Ketokehad moodustuvad, kui glükogeenivarud on maksas otsa saanud. 40. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus. Fosfolipiidide molekulid hüdrolüüsuvad kudedes alkoholi, rasv- ja fosforhapete ja N-alusteni.
Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad kinni kalade lõpustesse. Zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma. CO2 ja fotosüntees Lahustunud anorgaaniline süsinik esineb merevees mitmesugusel kujul: CO 2, H2CO3, bikarbonaatioonidena ehk HCO3 aga ka CO3'na. Merevees, kus soolsus on 35 promilli ja kus pH on 8,1-8,3 esineb ligi 90% anorgaanilisest süsinikust HCO3 (bikarbonaadi) kujul. Fotosünteesis kasutatakse vett kui elektronide doonorit. Toodetakse hapniku. Kõiki organisme, kes toodavad hapnikku nimetatakse oksügeenseteks fotoautotroofideks. Fotorespiratsiooniks ehk valgushingamiseks nimetame valgusest sõltuvat hapniku neeldumist ja süsinikdioksiidi eraldumist. Gaasivahetuse poolest on fotorespiratsioon fotosünteesile ristivastupidine reaktsioon. Taimede seisukohalt on see äärmiselt tähtis protsess. Tasakaalu nende
Samuti on sapis letsitiini. Sapi pH on maksasapil 7,3...8 ja sapipõies 6...7, Ööpäevas tekib 500...1500 ml sappi. Teke on pidev, teket stimuleerib sekretiin ja gastriin. Sapi väljutust sapipõest stimuleerib CCK, mis vabaneb, kui rasvarikas toit on jõudnud peensoolde. Sapp aktiveerib lipaasi, mis on vajalik rasvade emulgeerimiseks ja mitsellide moodustamiseks. 8.5. Peensoolenõre koostis ja toime. Valendikusisene ja kontaktseedimine Peensool produtseerib pidevalt bikarbonaadi ja mustiinirikast sekreeti. Karikrakud (duodenumis Brunneri näärmed) produtseerivad mutsiini, mis katab geelitaoliselt epiteeli. Mutsiin kaitseb peensoole epiteeli proteaaside toime eest, duodeenumis maomahla toime eest ja lihtsustavad toidukördi läbiminekut peensoolest. Peensoolekrüptide pearakud sekreteerivad plasmaga isotoonilist NaCl lahust. Duodenumi Brunneri näärmed produtseerivad mutsiini ja bikarbonaadirikast aluselist sekreeti, kusjuures ka siin toimub HCO3- sekretsioon
kaaliumi väljaviivaid diureetikume). Naatriumbikarbonaadi rutiinne manustamine taaselustamisel ei ole näidustatud. Bikarbonaati (50 mmol) võib kaaluda juhul, kui arteriaalne pH-tase jääb alla 7,1 (H+ > 80 mmol, < –10 üle põhitaseme) ja/või kui südame/vereringesüsteemi seiskumine on seotud tritsükliliste antidepressantide kasutamise tagajärjel tekkinud intoksikatsiooniga või kui veres on suurenenud kaaliumitase. Edasised bikarbonaadi annused sõltuvad kliinilisest seisukorrast ning uute arteriaalse veregaasi analüüside tulemustest. NB! Amiodarooni ja bikarbonaati ei tohi anda intubatsioonitoru kaudu. 429 Kopsude kunstlik ventilatsioon Kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks kasutatakse hingamiskotti (ambukott), mida on võimalik ühendada näomaski, intubatsioonitoru, kõritoru ja kõrimaskiga. Hingamiskoti kasutamine nõuab teatud oskusi.
annaabi.ee 
