Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi Père-Lachaise kalmistule.
moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9
Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) "Virve" (1943, kuivnõel) "Monika" (1942, metsotinto) Teoseid ,,Põrgu" (ofort, vasegravüür) 1930-1932 ,,Kabaree" (ofort, vasegravüür) 1931 ,,Lamav tiiger" (pehmelakk) 1937 ,,Kristjan Raud" (kuivnõel) 1939 ,,Jutlustaja" (lito) 1932
Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis
ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a.
rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) Reis Marokosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937)
ja sügavtrükis), ofordis,akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu", "Kabaree" (Lisa 1) "Jutlustaja", "Neegripead" ja "Lamav tiiger" (Lisa 2). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaameliga" Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja "Monika" ja paljud teised tööd. Mälestuse jäädvustamine Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Viiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Viiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 1997
Pariisi.Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930-1932) , "Kabaree" (1931) , "Jutlustaja" (1932) , realistlikumad: "Neegripead" (1933) , "Claude" (1936) , "Lamav tiiger" (1937).30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule.Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940).Viiraldi üheks meelisobjektiks on kindlasti lapsed,keda ta kujutas suure südamesoojusega.Sageli kujutab kunstnik oma töös erinevaid lapse näoilmeid varieerides detaile. 1937. aastal valminud töö on üks armastatumaid kunstniku lapsi kujutavaid gravüüre. Viiralti uurija M. Levin on selle töö kohta kirjutanud: "Kompositsioon kahe lapsepeaga patjade-tekkide kuhjuvate ümaruste keskel on väljendusrikkalt napijooneline...
Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940).[4] Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd
üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937),
"Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. 1945 sattus Viiralt Rootsi elama ja sealt edasi uuesti Pariisi. Lõplikult pöördus kunstnik tagasi Pariisi 1946. aasta sügisel
ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike tüüpiline sissetulekuallikas Pariisis. • 1927. a mais toimus Wiiralti isikunäitus, kus ta eksponeeris umbes 40 litot, puugravüüri, oforti, monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea müügiedu. • 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis A.-G. Fabre'i galeriis, kus oli väljas 40– Maroko (1938-1939) • 21.juulist 1938 kuni 17.veebruarini 1939 elas ta Marokos. „Berberinaine „Noor Araabia kaameliga“ poiss“ EESTI 1939- 1944 • 1939. aasta septembris naasis Wiiralt Eestisse. • Wiiralt sai kunstniku- konsultandi koha Riigi Trükikojas. • Teise maailmasõja aja veetis kunstnik Eestis. „Claude“ PARIIS 1946-1954 • 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas.
tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. · Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. · Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). · Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). · 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. · 1945 sattus Viiralt Rootsi elama ja sealt edasi uuesti Pariisi. · Lõplikult pöördus kunstnik tagasi Pariisi 1946. aasta sügisel
jaoks graafika, mida iseseisvalt õppis. Wiiralti varasemates töödes võib leida hilis-saksa mõjutusi, tema hilisemad loomingud on sürrealistlikus stiilis. Wiiralt on pidanud näitusi Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Belgias, Itaalias jpt riikides. Tema kuulsamad tööd on ,,Põrgu"(1930-32), ,,Kabaree"(1931), ,,Maastik Pariisi lähedal"(1937), ,,Lamav tiiger"(1937). Töödele ,,Noor araabia poiss" (1940) ja ,,Berberinaine kaamliga" (1940) sai ta inspiratsiooni oma reisist markokosse. Eestis elades pühendus ta rahva suurkujudele ning sümboolsetele kujutistele ,,Eesti neiu"(1942), ,,Viljandi maastik"(1942) ,,Virve"(1942). Teise maailmasöja järel kolis Wiiralt Pariisi, kuhu ta on 1955. aastal Père-Lachaise kalmistule maetud. ,,Eesti neiu" ,,Lamav tiiger" 9
Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a
annaabi.ee 
