Mandrilaava ehk self- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni) Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd. 2000-6000 meetrit Hädal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, mis asub sügavamal kui 6000 meetrit( Tegemist on siis üldiselt süvikutega)
nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag. org. ainet (bakterid, veeseened) -konsumendid tarvitavad org. ainet (zooplankton, põhjaloomad, kalad) põhjaelanikud on Bentos, Redutsendid lagundavad org. ainet (bakterid, seened) ja konsumendid tarvitavad org. ainet. (zooplankton, põhjaloomad, kalad) 27.) Veekogu litoraalse osa elustik on bentaali ökoloogiline sügavusvöönd (füktoplankton) 28.) Aerotanki mikrofloora ja selle koosseisu muutused aerotank-on mikrotoop ehk ruumiliselt piiratud elukeskkond, milles on ühesugused tingimused. Mida rohkem on toitaineid, seda kiiremini organimsid kasvavad ja arenevad.
Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad) Amfibiondid- elavad vees kas ajuti (konnad, vesilikud, mudahüpikud, kobras, veelinnud) või pidevalt, kuid osa kehast on veest väljas (nt kaldaveetaimed pilliroog ja tarnad). Heterotoopsed- osa elutsüklist vees, osa kuival (putukad). Nt. ühepäevik. Veekogude üldjaotus:
· Toiteained sisenevad produktsioonisüsteemi kolmest allikast: o looduslik sissevool maismaalt o reovee sissevool o süvavee "upvelling" · Detriidil põhinevate toiduahelate suur osakaal Terminoloogia Bentos ( kreeka k. benthos "sügavus") ehk põhjaelustik veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks Zoobentos ehk põhjaloomastik veekogu bentaali asustavate selgrootute kogum. Zoobentos ulatub harilikult veekogu suurima sügavuseni. Zoobentos on taksonoomiliselt ja ökoloogiliselt koosseisult ülimalt mitmekesine, hõlmates loomi pea kõikidest selgrootute hõimkondadest ja klassidest Nektobentos hea ujumisvõimega selgrootud, kes aeg-ajalt lahkuvad veekogu põhjalt ja vahetavad pikemat või lühemat aega ujudes kohta Holobentilised organismid on bentilised kogu elutsükli jooksul
83. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; millised neist on monofüleetilised ja millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid. 90. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid. 91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest. 92
Organanilist ainet loovad kemoautotroofid; · Abüssopelagial maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Allpol batüpelagiaali. Ei ole päikesevalgust ega fototroofseid organisme. Jaguneb abüssopelagiaaliks (kitsamas tähenduses) ja ultraabüssopelagiaaliks (kõige sügavama vee kohal). Bentaal: · Litoraal mandrilava ehk selfi kohal; · Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m. o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile.
üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast
abüssaalne tasandik e. abüssaalitasandik – tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 bentaal – veekogu (ookeani, mere, järve, jõe) põhi organismide elukeskkonnana. See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee litoraal – ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, kitsamalt hõlmab rannikupiirkonna (kaldapiirkonna), kus kasvab fütobentos e. põhjataimestik. Litoraaline käsitletakse ka merepõhja šelfil sublitoraal – maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Sublitoraal algab mõõnavee alampiirist ja ulatub kuni 200 m sügavusele, ühtudes enamasti šelfi lõppemisega batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa. See asub merepõhja
loomastik seal on valdavalt lihatoiduline süvikutes ei ole pime, sest organismidel on oma helendavad ,,lambikesed" Jagunemine toitumise järgi: hõljumistoitujad molluskid, käsnad- kasutavad limavõrku, et kuhjata kokku vees hõljuvat materjali. Lisiidium: tigu meiofauna puhul: keeruline suuaparaat dentakulaarne setesöömine harjasussid Liikide tsonaalne levik Madalaveelises litoraaltsoonis (Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik. ) domineerivad hõljumistoitujad. Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb. Ka kiirevoolulistes veekogudes on nende arv suhteliselt kõrge. Järvedes toimub biomassi langus allapoole termokliini (oligotroofsed järved). Toitaineterohketes järvedes biomassi suurus kasvab ülalpool termokliini..
hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas. Loeng: Veekogude loomastik 86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest Pelagiaal- avavesi; bentaal- põhjavesi; bentos- põhjaloomastik. Näited: (plankton) keriloom (Brachionus mülleri), vesikirbuline (Daphnia longispina), aerjalgne, sõudikuline (Cyclops strenuus). Bentos: Chironomus plumosus , Potamothrix moldaviensis , Euglesa sp., Hydracarina , Caenis horaria , Limnephilus sp. , Gmelinoides fasciatus . 87
polühumoossed-mesotroofsed (kesktoitelised orgaanilise aine küllased; 13%), oligohumoossed-eutroofsed (rohketoitelised orgaanilise aine vaesed; 19%), polühumoossed-eutroofsed (rohketoitelised orgaanilise aine küllased; 13%), oligohumoossed-hüpertroofsed (liigtoitelised orgaanilise aine vaesed; 8%) ja polühumoossed-hüpertroofsed (liigtoitelised orgaanilise aine küllased; 5%). Meri avaliselt eristatakse meres kahte elupaikade rühma: veemassi (pelagiaali) ja veepõhja (bentaali). Mere pelagiaali elustiku ehk pelagose moodustavad järgmised organismide rühmitused: planktonehk hõljum, nekton ehk ujum, neuston ehk pindkileorganismid ja pleuston[1]. Bentaali elustiku ehk bentose moodustavad aga füto- ja zoobentos. Poollooduslikud kooslused- Kultuurkooslus- igasugune inimtekkeline biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos), (pargid ja puisniidud, kultuurrohumaad ja rannaniidud jne) 127
annaabi.ee 
