Bensopüreen Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAH-ühendid, mis on ligikaudu 250 erinevast ühendist koosnev ainete rühm, kuhu kuulub ka bensopüreen, võivad tekkida orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Nende ühendite näol on tegemist kõikjal esinevate keskkonda saastavate ainetega. PAH-ühendid on rohkem või vähem kantserogeensed ehk vähktõbe tekitavad. Täpsemalt võib bensopüreeni leiduda kivisöe-, põlevkivi- jt tõrvades ning -suitsus, tubakasuitsus ja suitsutatud toiduainetes. Bensopüreen on kristalliline kollane tahke aine, tihedusega 1
Ohtlike ainete mõju võib avalduda ka vahetult peale inimese kokkupuudet kemikaaliga, näiteks narkootiline (peapööritus, peavalud) või söövitav mõju (põletus nahal) või äge toksikoloogiline toime (mürgitus). · Müra Elades raudtee ja maantee ääres puutun paratamatult igapäevaselt kokku ka müraga. · Röntgen Ka röntgen kiirgusega olen haige olles korduvalt kokku puutunud. Röntgen kiirguse mutatsioon sarnaneb UV-kiirgusega kaasnevale mutatsioonile. · Benseen (Bensopüreen) Bensopüreen on kantserogeenne, mürgine aine, mis imbub läbi naha. Seda kasutatakse näiteks spektroskoopias lahustina. Bensopüreen tekib suitsetamisel (tubaka tõrvas). See ühend osaleb DNA sünteesis ja muteerib seda seostudes sellega. Kasutatud kirjandus: · http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&tl=et&u=http%3A%2F %2Fen.wikipedia.org%2Fwiki%2FUltraviolet&anno=2 · http://et.wikipedia.org/wiki/Mutageen · http://www.e-ope
Pidev kokkupuude kahjustab kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeleundeid, suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib lõppeda äkksurmaga. Vedelad areenid tungivad kergelt läbi naha. Keemilised omadused: alküülimine halogeenimine nitreerimine katalüsaator Areenide esindajad: Bensopüreen tugeva kantserogeense toimega, sisalduvad kivisöe- ja põlevkirviturvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitegaasides. Aromaatsed nitroühendid mürgised, plahvatusohtlikud, üks enam kasutatavaid lõhkeaineid on trinitrotolueen. Klorobenseen kasutatakse lahustitena ja vaheühenditena tootmises. Dioksiinid on polükloropolütsüklilised ühendid, mis kujutavad keskkonnale väga tõsist ohtu. Võivad põhjustada loote väärarengut, võib esile tuua HIV-ga sarnaseid nähte
Niimoodi reageerib iga terve inimene tubakale. Kui organism nikotiiniga harjub, siis nõrgenevad toksilised e. mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik, sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Need arvud on üldistatud mitme maa andmetest. Suitsetajate tavalised haigused on kopsupõletik, tuberkuloos ja bronhiaalastma. Suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast, vaid ka teisi inimesi. Inimene, kes on
kuid see pole 100% kindel. Eripära on selles, et tekib kohe väärareng juhul kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Nitreid esineb meie toidus väga palju, kuna taimed ei jõua lämmastikväetisi talletada ning sellega kaasnebki nitri sattumine toidulauale. Seda kasutatakse ka värvainena sinkidel ja vorstidel. Samuti sisaldab meie toit sekundaarseid amiine, mis kokkupuutel mao kõrge happesusega moodustavad nitrosomamiine, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse. Bensopüreen on väga levinud: põlevkiviõlis, tubakasuitsus, autode heitgaasis jm. Tänapäeval osatakse mõnel määral muuta geneetilist informatsiooni. DNA analüüs on DNA nukleotiidide järjestuse määramine. Seda kasutatakse kriminalistikas, kohtupraktikas, geeniuuringutes ja geeniteraapias kuni arheoloogiani välja. Et eraldada puhast ning identset DNA'd on vaja umbes 10 astmes 12 molekuli. Seejärel märgitakse üks ahelaots radioaktiivselt.
HeLa rakud elavad tänaseni kasutatakse üle maailma tsütoloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid
π-elektronide delokalisatsioon ja nende võime ergastuda. ● π-elektronide delokaliseeruvad rühmad on amino (-NH2 -NHCH3 , - N(CH3 )2 ,) -OH, -F, metoksü (-OCH3 ,). Need rühmad fluorestseeruvad. ● Molekuli jäikus soodustab fluorestsentsi kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda. ● Viskoossus soodustab fluorestsentsi, sest toimub vähem kokkupõrkeid ● Fenantreen, bensopüreen ja fluoreen fluorestseeruvad hästi, bifenüül ei fluorestseeru Pärssivad faktorid: 1. π-elektronide lokaliseeruvad rühmad on -Cl, -Br, -I, -HCOCH3 , -NO2 , -COOH. Neid gruppe sisaldavad ühendid ei fluorestseeru. 2. Lahustid, mille molekulid sisaldavad kustutavad molekuli fluorestsentsi: -Br, -I, -NO2, aga nad võivad suurendada fosforestsentsi. Antud funktsionaalsed rühmad indutseerivad magnetvälju, mis soodustavad tripletsesse olekusse üleminekuid
Võib tekkida infarkt või halveneb jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Keemilised ühendid, mille olemasolu tubakasuitsus ja kahjustav toime tervisele on tõestatud: · Formaldehüüd - ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. · Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. · Bensopüreen - tugev kartsinogeen · Benseen · Terpeenid · Fenoolid · Amiinid (näiteks aniliin) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: o Ajuinsult- ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga. o Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. o Gangreen- raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud. o Veresoonte lupjumine ateroskleroos.
Tüübikinnituse dokumentatsiooni hulgas on muuhulgas ka heitgaaside saasteainesisalduse määramise katsete protokolli koopia. Normid ja mõõtmise metoodika on sedavõrd mahukad, et neid pole siinkohal võimalik ära tuua. Otstarbekas on teada heitgaasi komponentide suhtelist toksilisust T , et esimesena normeeritud komponent CO on ka enim uuritud, on see võetud võrdlemisel aluseks. Orienteeruvad T väärtused on järgmised: TCO = 1, TCH = 0,9, TNOx = 12-25, TPb = 1500, TbaP = 106 (baP - bensopüreen). Sõiduki tekitatava müra ja selle taseme kontrollimise meetodid on eelkõige rakendatavad tüübikinnituskatsete puhul, kuid ka tehnoülevaatusel ja muudel kontrollimistel on võimalik ja vahel ka vajalik sõiduki seisumüra kontrollida. Eestis on mürakontroll kohustuslik “müravaese” (L), “rohelise” (U) ja “rohelisema ja ohutu” (S) veoauto sertifikaadi pikendamisel. Sellisel juhul mõõdetakse auto mootorimüra ja suruõhumüra.
metanool (tugev nägemiskahjustus). Kutsuvad esile peapööritust, üldist nõrkust, teadvuse kaotus) Veremürgid Benseen, tolueen, süsivesinikud, CO (seob verest hapniku) Maksamürgid Halogeensüsivesinikud (väikestes kogustes narkootilised) Fermentide mürgid Sinihape( toimib hingamisfermentidele), Hg (seob valgufermente, mis mõjutab närvirakkude ainevahetust), fosfororgaanilised ühendid Vähkitekitavad Asbest, bensopüreen, Cr(VI) ühendid, tahm, aromaatsed amiinid Hingamisteid ärritavad Ammoniaak, vääveldioksiid, kloorgaas, vesinikloriid Nahka ja limaskesti ärritavad Happed, alused Toksiliste ainete bioloogiline toime Üldtoksiline- üldseisundi halvenemine( elundite talitlushäired) Lokaalne- ärritus nahal, limaskestadel Sensibiliseeriv- allergeen Mutageenne- muutused DNA-s Gonadotroopne- sugurakkudele Embrüotroopne Teratogeenne väärarengud Düstroopiline- kudede ja rakkude enneaegne vananemine
Nii moodi reageerib iga terve inimene tubakale, kuid ajapikku harjub organism nikotiiniga ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat tunnet. See on aga väga petlik, sest tubakasuitsus levivad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Suitsetamine häirib normaalset töö- ja puhkereziimi mitte ainult nikotiini mõju tõttu kesknärvisüsteemile Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise
üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga; Düsplaasia Epiteelirakkude arhitektuurse orientatsiooni kadumine Keemiliste kantserogeenide tüübid toimemehhanismi alusel: a. Otsese toimega: on ise alküleeriva ja atsetüleeriva toimega; (nitrosouurea dimetüül-sulfaat, di-epoksübutaan;) B: kaudselt toimivad: polütsüklilised ja hetrotsüklilised aromaatsed ühendid: bensopüreen Kantserogeenid tubakasuitsus 6000 erinevat komponenti; 50 kantserogeeni ja mutageeni: 3,4-benspüreen, bensool, erinevad nitrosoühendid, nikliühendid jpt. Risk: - südame ja veresoonkonna haigused (südamelihase infarkt, alajäsemete oblitereeriv ateroskleroos); - kroonilised kopsuhaigused (KOK, emfüseem); - krooniline maohaavandtõbi; - maliigsed kasvajad (kops, söögitoru, kusepõis); - embrüopaatiad; Meeste suitsetamine väheneb: 60% 45%- ni,
kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kantserogeensed ained msg. keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. Keskkonnas leidub nii looduslikke kui tehiskantserogeene. Looduslikud on nt. seente tekitatud mükotoksiinid, tehislikud nt. sisepõlemismootorite heitgaasides sis. bensopüreen. Ohtlikemad nt. bensidiin, 2-naftüülamiid. Võivad kuhjuda mulda, planktonisse, juurviljadesse jm. Kasv süsteemi moodustavate organiseeritud struktuuride kordistumine, nende mõõtmete või arvu suurenemine. Kasvuks vajalik energia saadakse foto- või kemosünteesist ja orgaaniliste ühendite lagundamisest. Kasvuhooneeffekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust,
annaabi.ee 
