Asendusrühmade mõju: Elektrondonoorsed rühmad on: need lähevad vist orto ja para-asendisse -Hal; -R (R = alküül- jmt rühm); -OH, -OR (R = alküül- jmt rühm); -NH2, -NHR, -NR2; -O- Elektronaktseptoorsed rühmad on: ja need meta -CHal3; -CN; -COOH, -COOR (R = alküül- jmt rühm); -CHO, -COR (R = alküül- jmt rühm); -NO2; -SO3H 19.1 Nimetada lihtsaid funktsionaalrühmi; Funktsionaalrühmad Alkoholid- OH rühm, nimetuses ool lõpp, - Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga Eetrid R-O-R Aldehüüdid RCHO -aal - Ketoonid RCOR -oon Karboksüülhapped COOH -hape Estrid Amiinid NH2 Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid 19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO
11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool valem, omadused, kasutamine. C6H5OH aromaatne alkohol benseenituumaga. · Omapärane lõhn · Värvusetu · Mürgine · Kristalne aine · Õhu käes oksüdeerub kiiresti · Lahustub hästi etanoolis · Nõrgad happelised omadused a) Plastmassi tootmine b) Nailon ja kapron c) Mürkkemikaalid d) Paratsetamool ja aspiriin e) Värvained f) Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest. 15. Valkude omadused ja tõestamine.
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
keemiatööstuses laialt levinud ebameeldiva lõhnaga, kergesti lenduvad, vees lahustuvad ja inimesele mürgised lämmastikuühendid. Keemiliselt on tegemist ammoniaagi (NH3) derivaatidega. Sõltuvalt asendatud vesinike arvust jaotatakse amiine primaarseteks (orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesiniku aatom), sekundaarseteks (asendatud on kaks H + aatomit) ja tertsiaarseteks (asendatud on kolm H+ aatomit) amiinideks. Benseenituumaga (fenüülrühmaga) seotud amiine nimetatakse arüülamiinideks (nt. aniliin). Keemiliste omaduste poolest on amiinid aluseliste omadustega, kuna nukleofiilsusstenter asub lämmastiku kohal. [1] Amiinide leidumine looduses joonis 1 Meskaliin [7] Looduses on amiinid laialt levinud. Organismides tekivad amiinid näiteks aminohapete lagunemisel (nt. kõigile tuttav kalahais on trimetüülamiin)
(alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku ioon asendub metalli iooniga). Nimetuses on esimesel kohal leelismetall, millele järgneb tüviühend + -olaat(lõppliide). Näiteks CH3CH2ONa naatriumetanolaat. (CH3CH2CH2O)2Mg magneesiumdipropaan-1-olaat 3.1.2. Fenoolid Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures (ehk OH on otse seotud benseenituumaga). Fenooliks võib kutsuda vaid hüdroksübenseeni. Üldvalem: Ar-OH Fenoolide nimetamisel kasutatakse sama lõppliidet ool.Kehtivad funktsionaalderivaatide nimetamise üldised printsiibid. 3-metüülfenool 2,3-dibromofenool 3.1.2.1. Fenolaadid Fenolaadid on fenooli soolad, kus vesiniku ioon on asendunud metalli iooniga. C6H5ONa naatriumfenolaat kaaliumfenolaat 1.1. Eetrid
alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2-propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool). Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks. Fenooli keemilised omadused on tingitud aromaatsest tuumast ja hüdroksüülrühmast. Nende vastastikuse mõjutamise tulemusena ilmnevad fenooli omadused, mis pole iseloomulikud aromaatsetele ühenditele ega alkoholidele
· Üldjuhul vaadeldakse benseeni tuumühendina. Tuumaga seotud radikaalid näidatakse tavapärases korras · Kui on vaja benseenituuma käsitleda kõrvalahelana, siis vastav radikaal kannab nime Fenüül SIC! C6H5- fenüül, mitte bensüül ( bens(o)üül on hoopis C6H5-CH2- ) C6H5-CH2- C6H5 difenüülmetaan C6H5 - CH=CH- C6H5 1,2-difenüületeen Fenool(id) Fenoolid on ained, milles hüdroksüülrühm on vahetult seotud benseenituumaga - CH2 - O - H -OH Lihtsaim esindaja on fenool C6H5OH C6H5CH2 OH pole fenool, vaid aromaatne alkohol Omapärase lõhnaga, sööbiv ja mürgine tahke aine. Külmas (fenüületanool) , sest OH pole vahetult seotud vees lahustub halvasti - tekib kaks teineteisega benseenituumaga mittesegunevat vedelikku - vee lahus fenoolis ja fenooli
Nomenklatuurist · Üldjuhul vaadeldakse benseeni tuumühendina. Tuumaga seotud radikaalid näidatakse tavapärases korras · Kui on vaja benseenituuma käsitleda kõrvalahelana, siis vastav radikaal kannab nime Fenüül SIC! C6H5- fenüül, mitte bensüül ( bens(o)üül on hoopis C6H5-CH2- ) C6H5-CH2- C6H5 difenüülmetaan C6H5 - CH=CH- C6H5 1,2-difenüületeen Fenool(id) Fenoolid on ained, milles hüdroksüülrühm on vahetult seotud benseenituumaga - CH2 - O - H -OH Lihtsaim esindaja on fenool C6H5OH C6H5CH2 OH pole fenool, vaid aromaatne alkohol Omapärase lõhnaga, sööbiv ja mürgine tahke aine. Külmas (fenüületanool) , sest OH pole vahetult seotud vees lahustub halvasti - tekib kaks teineteisega benseenituumaga mittesegunevat vedelikku - vee lahus fenoolis ja fenooli
leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2- propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool). Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks. Fenooli keemilised omadused on tingitud aromaatsest tuumast ja hüdroksüülrühmast. Nende vastastikuse mõjutamise tulemusena ilmnevad fenooli omadused, mis pole iseloomulikud aromaatsetele ühenditele ega alkoholidele
benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped). Alkoholide jaoks on liide ool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega. -OH rühma asend molekulis (v.a metanooli ja etanooli korral) märgitakse temaga seotud süsiniku järjekorranumbri kaudu (propaan-1-ool ja propaan-2-ool). Kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel (etüülalkohol, propüülalkohol). Fenoolides on hüdroksüülrühm seotud otse benseenituumaga. Eetrid ROR' on ühendid, kus hapnik on seotud kahe alküülrühmaga. Eetri molekul võib olla ka tsükliline, nt tetrahüdrofuraan. Eraldi rühma moodustavad krooneetrid, mis on tsüklilised ja koosnevad -CH2CH2-O ühikutest. Karbonüülrühm -C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis: aldehüüdides RCHO; ketoonides RCOR'. Lihtsaim aldehüüd on metanaal ehk formaldehüüd HCHO. Aldehüüdide süstemaatiliste nimetuste andmisel lähtutakse jällegi vastava alkaani nimest,
hormoon) ja adrenaliin (noradrenaliini derivaat, bioaktiivne amiin, hormoon) aluselisust. Kõigis neis esineb lämmastikuaatom, mille vaba elektronpaar määrabki antud ühendite aluselisuse (vt. joonis ). 56 Aniliini puhul N-aatomi vaba elektronpaar konjugeerub aromaatse tuuma π-elektron- süsteemiga ja on raskesti kättesaadav sideme moodustamiseks prootoniga. Noradrenaliinis, vastupidi, ei saa vaba elektronpaar konjugeeruda benseenituumaga ja on kättesaadavam prootoni jaoks kui aniliinis. Teisalt, molekulis oleva OH-rühma elektrone äratõmbav (-I) efekt N-aatomi elektrontihedust oluliselt ei mõjuta, kuna N-aatomi ja OH-rühma vahel on kolm üksiksidet. Adrenaliin on metüülitud noradrenaliin. Metüülrühm annab adrenaliinile elektrontihedust juurde (-CH3 elektrone vabastav (+I)-efekt, vt. tabel) suurendades sellega tema aluselisust (võrreldes noradrenaliiniga). Seega, kolmest amiinist on kõige aluselisem
annaabi.ee 
