maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses misjonärina Inglismaalt pärit munk püha Patrick, kellest saab Iiri kaitsepühak
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti nei...
vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9.Kes olid misjonärid? Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. 10.Iseloomusta Karl uure keisririiki. KarlSuure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korrladas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaated, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli
kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud. Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus. Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal. Iiri mungad hakkasid rajama kloostreid Inglismaal. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas.
kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti lahti öelda, öelda lahti kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale e abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati pühakuks, kirjutati elulugu. Munki nimetati benediktlasteks. Keisririigi aladele asunud germaanlased olid võtnud ristiusu vastu aarianlikul kujul. Ristiusu levimine e misjon sai alguse Briti saartelt, eelkõige Iirimaalt kus tegutses püha Patrick. Inglismaal Canterbury peapiiskopkond Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistvaim õpetlane oli kloostri abt Beda Venerabilis. Kirjutas Inglise rahva kiriku ajaloo. Kristuse sünnidaatumi arvestas välja Dionysius Exiguus, kuid eksis arvestustes Karl Suur nägi eesmärki Rooma kultuuri taaselustamises
kloostrites (lad k claustrum – suletud paik). Kloostreid asutati kõikjal Vahemere äärsetes maades, kuid ühtseid reegleid esialgu veel välja ei kujunenud. Lääne-Euroopas pani esimestele laialt levinud kloostrielu reeglitele aluse Benedictus Nursiast, kes rajas 529.a paiku nendele ideedele põhineva kloostri Kesk-Itaalias Monte Cassino mäel. Tema loodud reeglite järgi elava mungaordu liikmeid kutsuti benediktlasteks (e benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud;
Valitud kloostri juurde jäämine elu lõpuni Päevasel ja öisel jumalateenistusel osalemine (Opus dei lad. k Jumala töö) Kogukonna ülalpidamine ning enese harimine Paavst Gregorius Suur oli Benedictus 'e reeglite soovitaja, ning kuulutas ta pühakuks. Tema reeglid võeti Karl Suure ja tema poja valitsuse ajal Frangi riigis kloostrielu aluseks. Sealseid munki nimetati seetõttu benediktlasteks ehk benediktiinideks. Kloostrid muutusid suurteks naturaalmajanduslikeks valdusteks, kus töötas hulgaliselt pärisorjasid. Mungad ei pidanud enam majapidamist ülal, ning nende ülesandeks oli oma elu pühendada kogu ühiskonna eest palvetamisele. MISJON PAGANATE SEAS o Germaanlased oli ristiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul, ning enamus lihtrahvast olid endiselt paganad. Selle tõttu sai
Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks tegevuseks oli usulevitamine ehk misjoon. Üks tuntumaid misjonäre oli püha Patrick. Ta elas 5.sajandil. Ta tegutses Iirimaal misjonärina. Varakeskajal hakkas ristiusk levima. 3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech
Igas kirikus oli oma preester. Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid. Keskajal sai kirik endale nimetuse Katholikus üldine Tekkisid erakute vennaskonnad ja kloostrid. Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri Monte Cassino. Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks. Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel. Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission. ( Kristlus on missioone usund ).Tuntuim misjonär on iirlane Püha Patrick, kes elas 5. sajandil. 2) Kiriku võitlus ketserite vastu (22) Katoliku kirik ei leppinud seisukohtadega, mis tema mainet alla kiskusid. Usuti , et inimene pääseb pärast surma paradiisi kiriku abiga, kui ta õigesti usub
mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks
annaabi.ee 
