Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "„Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märgistus, tööandja, ohumärk, ohuala, töökohas, helisignaal, ohumärguanded, otstarbe, ohutusmärgid, hoiatus, ohuallika, kollased, liikumisteed, märgistatud, suuline, osutab, muudetavate, hoiatuse, evakuatsioonitee, torude, lahkuma, värvused, oranz, piltkirja, piltkiri, purunemis, arusaadavuse, järgides, kukkumise, mustade, triibud3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohutusmärgid jagunevad otstarbe järgi: - keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, - evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks, - tuletõjemärkideks. Keelumärgi olulised tunnused: - ümar kuju, - must piltkiri valgel taustal, - punane ääris ja diagonaaljoon. Hoiatusmärgi olulised tunnused: - kolmnurkne kuju, - must piltkiri kollasel taustal, - must ääris. Kohustusmärgi olulised tunnused: - ümar kuju, - valge piltkiri sinisel taustal. Evakuatsiooni- ja esmaabimärkide olulised tunnused: - ristküliku või ruudu kuju,
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 3: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak Seadusandluse uurimine K
Kusjuures mitte rohkem kui 30 min järjest. Muud töökeskkonna ohutusega seotud õigusaktid 50. Mis on ohumärguanne? Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 52. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõjemärkideks. 54. Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni vahel? Lokaalse ehk kohtvibratsiooni on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . 56
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEV TÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE Töö nr: 01 Nimi: Seadusandluse uurimine Kuupäev: Matrikli nr: Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks või lae üles Moodle keskkonnas. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia alaste seadusandlike nõuetega Eesti riigis. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Tööinspektsiooni kodulehekülg: http://www.ti.ee Töötervishoid ja töö
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Nimi: Oliver Saare Grupiaeg:kolmapäev 16:00 Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks, näiteks seadmed ja tööriistad. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioo
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Grupiaeg: 08:00 kolmapäeval Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus
ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
