Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus Kujutav kunst Samuti antiiktraditsioonid Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused Sagenevad inimeste ja loomade kujutised Taaselustub
kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Sambad on toodud Itaaliast. Valitsev kirikutüüp basiilika. Sarnaneb varakristlike basiilikatega. Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng. 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus.
Samuti külgedel tugipiilar ja nende tippus fiaalid. 8 1.11 Renessans Iseloomulik on antiikkultuuri taaselustamine, hakati taas kasutama sambaid kaaristuid. Tähtsal kohal on proportsionaalsus. Keskel tihtipeale kuppel. Sarnasus basiilikatega. Joonis 12. Redentore kirik, Itaalias 1.12 Barokk ja rokokoo Barokki iseloomustab suursugune loss. Samuti selle ümbruses aetsev aeg. Erikujulised aknad.
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver,
Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Kust ammutas eeskujusid tolleaegne miniatuurmaal? Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid. Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid? Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised
luunikerdusi, kahrutatud metallfiguure ja vääriskive. 3 Karl Suure ajastul, st Karolingide ajastul, püstitatud ehitised on enamasti hävinenud. Säilinud on Karli lossikabel Aachenis. See koosneb kaheksatahulisest keskosast, mida ümbritseb veidi madalam ümbriskäik. Kabeli sees võib näha ümarkaarseid arkaade. Säilinud varemete põhjal võib järeldada, et Karolingide ajastu pühakojad sarnanesid varakristlike basiilikatega. Ja kui võib vaid kurvastada vähesäilinud ehitusliku matrjali üle, võib siiski rõõmu tunda, et kirjastiil nimega karolingide minuskel meie ajani teada on. Selle kirjaviisi tingis vajadus üldkehtiva ja ühtlase kirjastiili järgi. See stiil levis kiirelt frankide riigis ja ka väljaspool. Uue minuskli lõplikuks viimistlemiseks kutsus Karl I 789.a kokku parimad sise- ja välismaised teadlased õppejõududeks oma Toursis asuvasse St Martini kloostri kirjakooli ja
on mõningaid erinevusi vanavene ja bütsantsi arhitektuuris. Mõnede suurte vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem. Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit
Niguliste kirik. Lk 24 14 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 25 15 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Aknad oli praegusest tunduvalt madalamad ja kitsamad16. Lõunaportaali kohal aknaava tollal veel ei olnud, niisama nagu seda põhjaportaali kohal siiani ei ole.17 Tallinna teiste basiilikatega võrreldes on Niguliste kirik lahenduselt kõige täiuslikum. Võimalik, et just algpikihoonest pärineva lühiduse ja laiuselt lähedaste löövide tõttu mõjub Niguliste valgusküllane interjöör mitte ainult pidulikuna kui ka üllatavalt avarana.18 Niguliste kirikut võib pidada üheks kõige esinduslikumaks kirikuks Tallinnas ning oma suursugususega ja massiivsusega pakub silmailu Tallinna üldisele vanalinna siluetile. 16 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 17
...............................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on pikliku põhiplaaniga sammastega hooned. Mõlemad kirikud on ka selle tõttu hästi valgustatud. Niguliste kirik Jaani kirik
San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast, kus selleks lammutati üks vana hoone. Mõõtmetelt Aacheni lossikabel üsna väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi püstitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Ühest täiesti hävinud kirikust on alles joonistus, mis lubab rekonstrueerida selle põhiplaani ja ülesehitus. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Selliseid tunnuseid kohtame ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris, eriti Saksamaal. Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist
Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid need ei ole säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujus on Ravennas asuv San Vitale kirik. Sisevaates domineerivad ümarakaarsed arkaadid. Osa detaile nt. sambad on toodud itaaliast, kus selleks lammutati vana hoone. Mõõtmetelt on see väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid. Sellised tunnused on ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris. Karolingide ajast on pärit üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab suurt kloostrikavandit. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, jahipidamishooned, loomalaudad, köögiviljaaed ja muud. See on omamoodi kloostri tüüpprojekt
5.Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline oli selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellel eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. 6.Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Karolingide ajal oli valitsevaks kirikutüübiks basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega, siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. 7.Kust ammutas eeskuju tolleaegne miniatuurmaal? Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid. 8.Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid? Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised
annaabi.ee 
