o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne
tasakaalust välja ja võib olla autoimmuunhaiguse põhjustajaks. (Bizikova et al., 2014a) Samuti on potentsiaalne PFi mõjutav keskkonnategur UV-kiirgus. On leitud et PFi haigestumine on intensiivsev suvel ja vähem esinev talveperioodil. (Tater et al., 2010) Naha epidermis toimib välismõjude vastase kaitsekihina, seda aitavad koos hoida keratinotsüüdid. Need keratiini filamendid osalevad epiteeli rakkudevahelistes rakukontaktides (desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide vahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal. Koerte PFi antigeene sihtmärk on desmogleiin 1 (DSC1), vastavad antikehad on nakatunud koertest ligi 75% kirjeldatud juhtumitel. (Bizikova et al., 2014a)
o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine Molekulide transportimine läbi epiteeli kihtide ainete liikumise kontrollimine kehaosade vahel 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel - Katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka basaalmembraani siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel
Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest.
alloleva sidekoega(fibroblastidega). Rakkude omavahelised kontaktid ehk liidused *Oklusioonid e. Sulgeliited e. tiheliidused(funktsionaalselt mitteläbitavad, defineerivad raku polaarsuse): - vöötsulgus -väätsulgus -tähnsulgus *Desmosoomid e.kleepliited e.ankurliidused (rakkude vahele jääb kontakti pilu) -vööt – aktiin mikrofilamendid -täht- intermediaalsed filamendid -hemidesmosoom -ühendus ainult basaalmembraaniga Aukliidused – väikeste molekulide liikumine ühest rakust teise(konneksoonid). Moodustub väike kanal. Jätked (haralised epiteelrakud) -näärmete korvrakud, varbapulbi rakud ja tüümuse epiteliaalset päritolu stroomarakud. Tonofibrillid – peened kiud epiteelis,koosnevad keratiinintermediaalsetest filamentidest, sarnased desmosoomide ja hemidesmosoomidega. Epiteelrakkudes olevad olulised komponendid
Testosteroon stimuleerib spermatogeneesi, isaste tunnuste arengut, toetab skeleti ja lihaste arengut (anaboolne reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu. Testosteroon stim. lihaste sünteesi ja inhibeerib proteiinide lagundamist). Mõjutab looma füsioloogilist arengut ja stimuleerib sugutungi. Puberteet. veisel 1 aastaselt, hobusel hiljem, lammas, kits, siga umbes poole aastaselt. Kuni puberteedini on spermatogoonid (tüvirakud), need on kontaktis torukese epiteeli basaalmembraaniga. Spermatogoonid on diploidsed (2 kromosoomi:1 emalt, 1 isalt). Kromosoome on on 29*2 = 58 koeral. Spermatogoonis on 58. Spermatogoonid jagunevad mitoosi teel. Puberteedieas hakkab toimuma spermatogenees – toodetakse küpseid sperme. Rakud hakkavad liikuma valendiku poole ning on kontaktis Sertoli rakkudega (iga 2 Sertoli raku vahel on väike kanal, mida mööda tüvirakud migreeruvad ja seda läbides arenevad). Areng
Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku pinnal kujuneb välja struktuur, mida nimetatakse desmosoomiks ja see seob rakud kokku. Hemidesmosoom on sarnane struktuur, mis seob epiteelrakud basaalmembraaniga. Rakk-rakk adhesioonil on molekulaarne alus ja selle tagavad adhesioonimolekulid, mis jagunevad kaheks klassiks: Ca2+-ioonidest sõltuvad ja neist mittesõltuvad CAM-sid. Kadheriinid on vastutavad rakk- rakk adhesiooni eest selgroogsete kudedes. Rakkude seondamiseks on 3 põhilist võimalust: 1) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku samasuguste molekulidega (homofiilne seondumine)
Teokanali membraanil paiknevate kuulmisretseptorrakkude mehaanilise ärrituse ja peaaju vastavate osade koostöö tagavad kuulmisvõime. Kuulmise resonantsioteooria-Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaalakna esikuastriku perilümfile. Vedelik on vähe kokkusurutav, seetõttu paneb rõhulaine samas rütmis kuid vastassuunas liikuma ümarakna membraani. Samas rütmis võngub üles alla ka endolümfitoru koos basaalmembraaniga. Mida madalamad on vastu võetud helid, seda enam tekib teotipu lähedal võnkeamplituudi maksimum(resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalakna lähedal. Teadud kõrgusega helile reageerivad teatud rakud. Asendi ja liikumismeel-Annab informatsiooni inimese pea ja asendi ning liikumise suuna suhtes. Tasakaalu ja liikumisretseptorid on koondunud tähnielundiks ja poolringkanali elundiks. Poolringkanali ja tähnelund-Kolm poolringkanali elundit on paiknenud üksteise suhtes
sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti väändunud ja pikad, paiknevad munandivõrgus moodustades suletud ringi. Suubuvad viimajuhakestesse, mis ühinevad munandimanuse peaosas üheks munandimanuse juhaks. Seemnetorukeste vahel on veresoonterikas intertubulaarne sidekude, mis sisaldab Leydigi rakke. Seemnetorukesed on sepermide arenemis paigaks. Seemnetorukestel on välimine mitmekihiline sidekoeline sein, seal paikevad peritubulaarsed rakud, elastsed kiud ja osadel liikidel ka silelihaskiud
lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale.
Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4
annaabi.ee 
