basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmin...
sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest. Oma esimese suurteose kirjutas 17-aastaselt - milleks oli " nõnda kõneles Zarathustra ". See oli kirjutatud baritonile, kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile. Orff oli siis veel üsna tunduvalt Debussy mõju all. 1920.aastatel süvenes helilooja 16-17. sajandi helimeistrite teoste uurimisse. Tema eilise tähelepanu osalaliseks sai Monteverdi looming. Varajases barokkmuusikas leidis helilooja oma loomefantaasiale tuge aastakümneks. Tuntumad ja tähtsamad teosed : " Carmina burana " - Lavaline kantaat " Catulli carmina " - Lavaline kantaat " Aphrodite triumf " - Lavaline kantaat " Antigone " - ooper " Türann Oidipus " - ooper " Prometheuses " - ooper
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika
6. Kirjelda luteri koraali Saksa protestantlik kirikulaul. Igas salmis korduv viis ja stroofiline värsstekst. 7. Nimeta renessansiajastu pille Orel, klavessiin, klavikord, plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn, trompet, tsink, viola. 8. Mis iseloomustab barokiajastu vokaalmuusikat? - (oli töös 1. Real) 9. Seleta mõistet monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasas ka harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo? Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest. (oli töös 1. Real) 11. Seleta mõistet kantaat? Mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. 12. Seleta mõistet oratoorium? Ulatuslik kontsertteos sikustudele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu.
Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.
Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.
Spinett e. virginaal: pisike klavessiin, kandiline kastike, enamasti jalgateta, seepärast pandi ta tavaliselt ka laua peale. Tsembalo- klavessiin, klaveri eelkäija. Pinisev kõla, mis kustub kiiresti. Viola da gamba: mängiti põlvedel või põlvede vahel.Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid. Polüfoonia: kõik hääled võrdsed ja iseseisvad Monoodia:ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasa ka harmooniasaade. Bassia continuo e. generaalbass- (katkematu bass). Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniaseade, mis lähtus ülekirjutatud bassihäälest. Da capa aaria: aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm). Suuremates vokaalteostes väljendab aaria mingi muutumatut tundeseisundit ja kui teoses on tegevustik, siis aaria ajal see seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika
Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul. Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da gamba. Puhkpillidest oli kammer- ja orkestrimuusikas meloodiapillina kasutusel oboe. Bassipillina oli kasutusel fagott ja kammermuusikas oli meloodiapillina armastatud ka plokkflööt. Klahpillidest oli kammermuusikas suur roll klavessiinil kui ka positiivorelil ja kalvikord. 17.saj teisel poole ja 18.saj algul hoogustus orelite ehitamine. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio samuti kujunes hilisbarokile neljahäälne itaalia orkester.
Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine
Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopeeid, milles tegevust kandis edasi dialoog. Henry Purcell ooper "Dido ja Aeneas" Saksamaa. Muusikalised suhted Itaaliaga olid säilinud hoolimata 16. sajandi reformatsioonidest. Saksa barokkmuusikas säilisid renessanslikud jooned, võeti hõlpsasti üle kõige moodsamaid muusikavõtteid teistelt maadelt. Sündis saksa oratoorium, fuuga ning passioon. Sellesse ajajärku kuuluvad suurimad orelimuusika autorid J.S.Bach ja Dietrich Buxtehude.
Varajane periood, keskmine periood ja hiline periood 17. Too välja barokiajastu olulisemad saavutused arhitektuuris, kirjanduses ja kunstis. Arhitektuur- suured lossid, kirikud, lossipargid, sambad Kirjandus- teravad kontrastid, ülim voorluslikkus, väga keerukas Maailkunst- ajaloolised teemad, väljendati tantsulisi kirgi, suured seinamaalid ja portreed 18. Defineeri mõisteid: monoodia ja basso continuo. Monoodia- ühehäälne meloodia Basso continu- barokkmuusikas iseloomulik improvisatiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest 19. Mis on ooper, millal tekkis, kuidas on seotud rühmituse Firenze Camerataga? Nimeta ooperi heliloojaid. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst, see tekkis 17. saj Kuna ta püüdis taaselustada atiiktragöödiat Jacopo Peri, Claudio Monteverdi 20. Mis on oratoorium, kantaat, passioon? Võrdle neid.
kirjutama uut teost. Ühe oma ooperitest kirjutas Vivaldi vaid viie päevaga ning ta kuulub kindlasti maailma kõige kiiremini muusikat loonud heliloojate hulka, teoste koguarv on umbes 770. Ta oli väga kuulud ning avaldas suurt mõju ka järgnevatele põlvkondadele (nt J. S. Bach). Barokkmuusika eri maades: Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa Zanritest olid olulisemad Tudorite dünastia viimase Saksa barokkmuusikas õukonnaballett, tantsutraamad valitseja Elisabeth I surmaga säilisid renessanslikud jooned, ja balletiooperid lõppes inglise muusika kõrg võeti hõlpsasti üle kõige aeg. Hääbus nii vaimulik kui moodsamaid muusikavõtteid ka ilmalik muusika. Uus teistelt maadelt. Sündis saksa valitseja Charles II võttis oratoorium, fuuga ning
muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas
ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele dacapoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Neid kirjutasid tihti samad ning esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistritekoolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.
aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget
(kammermuusikat ), vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 1600. aasta paiku sündinud barokkstiilis vokaalmuusika kõige tüüpilisem ansambel oli soolohääl või duett basso contunuo saatel. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Hilisbarokile kujunes välja neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel päris mitme pilliga ( tsello, violoon ehk kontrabass, fagott ja mitu harmoonpilli ). Ansamblile loodud teost nimetati tavaliselt sonaadiks
11. sajandi Prantsuse miniatuuril on näha kitseneva avaga pikiflööt. Seega on võimalik, et Inglismaale tõid selle normannid. Ingliskeelset nimetust recorder on esimest korda kasutatud 1388. aastal. Plokkflööt oli kirjas Derby krahvi, hilisema kuninga Henry IV varanimistus. Kuni 1470. aastani oli plokkflöödil 6 võrdsete vahedega sõrmeava ja 1 pöidlaava. Vanim teadaolev säilinud plokkflööt leiti ühe 15. sajandi hoone alt Dordrechtis. Plokkflööt oli Euroopa renessanss- ja barokkmuusikas üks populaarsemaid pille. Tromboon Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes. Esimeste tromboonide eelkäijaks olid suured S- kujulised trompetid, mida flaami meistrid valmistasid Burgundia õukonnale. Pilli esimene nimi oli trompette-saicqueboute ,,tõmba-ja-lükka-trompet". Inglismaal hakati seda kutsuma sackbut, Itaalias trombone ja Saksamaal Posaune. Suupill
tahaplaanile(Veneetsias oli tähtis). Loodi nii tõsiseid oopereid(opera seria), koomilisi oopereid(opera buffa) kui ka meelelahutuslikke vahemänge(intermeediume). Koolkonna tähtsaim helilooja on Alessandro Scarlatti(kirjutas 114 ooperit). Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj pillimuusikas oli oluliseks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas( N. Amati, A. Guarnieri, A. Stradivari). Itaalia barokkmuusikas oli tavalisemaks pilliansabliks barokktrio, mille koosseisus olid 2 meloodiapilli ja basso contnuo. Barokktrio oli aluseks ka itaalia orkestri tekkimisele. Sonaat-ansamblile loodud teost nim. sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi: 1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F
annaabi.ee 
