1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)-Uudiste toetajad. 27nov- tartus 1rahvaasemike koosolek. Bürgermusse- Jaan Tõnissoni juhtimisel, nõudes E alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisaks. Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP
*Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine. Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919,
· Johann Reinhold Patkul maanõunik, kes tõusis Liivimaal aadliopositsiooni juhiks. 1694 a mõisteti ta surma, süüdistades teda mässu õhutamises, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. · 1694 a saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Agaraalolud varauusajal. · Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaks mõisnikele. · Teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. · Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid · Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. 18. Sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. · Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Uued Vene-kesksed kooliprogrammid heitsid kõrvale kodumaa ajaloo, maateaduse ja kirjanduse õppimise. Venstamine tõi kaasa kirjaoskuse languse: kui 1886. A. oskas lugeda 98% sõjaväkke võetud eesti noormeestest, siis 1901. Aastal vaid 80%. Aleksandrikool avati 1888. A. vene õppekeelga. Vanim eestis tegutsenud kool- Tallinna toomkool- lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis. 1893. A. viidi vene keelele üle ka Tartu Ülikool. Senine baltisaks professuur sunniti lahkuma. Uued Venemaalt kutsutud õppejõud ei suutnud enam ülikooli endist kõrgtaset hoida. 11.2. Õigeusu levitamine Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Üle kogu Eestimaa rajati vene õigeusu kirikuid. Kindralkuberneri Sahhovskoi ettevõtmisel ehitati suur õigeusu katedraal otse Toompeale. Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal
aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Kadakasakslased- eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel Eesti kultuutipilt jagunes XIX sajandil jätkuvalt kaheks: baltisaks kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar.
aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Kadakasakslased- eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel Eesti kultuutipilt jagunes XIX sajandil jätkuvalt kaheks: baltisaks kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar.
ebaõnnestus · G II A langemise järel Rootsis eestkostevalitsus (1632-43), mis suhtus pooldavalt aadli õigustesse kogu riigis: · Algas LM aadli omavalitsuse ajutine taastamine Õiguste kehtestamine)1634-1648): 1. LM aadel sai valida endale rüütelkonna peamehe ehk maamarsalli(1634) 2. Loodi maanõunike kolleegium(1643): · Koosnes pooleldi baltisaks aadlist ja pooleldi rootslastest(kokku12) · Kindralkubernerile nõuandev organ 3. Maapäev, mille kodukord kinnitati 1647 kuninganna Kristiina ajastul(aadli soosija) · Laiapõhjalisem kui Eestimaal(samas Poola aja traditsioonide jätkamine) · Osales aadel, mõisade rentnikud ja linnade esindajad · Ei osalenud Rootsi riigipäeval 4. Privilegium Sigismundi Augusti kinnitamine Kristiina poolt 1648!! Õiguste tühistamine(1690-1695):
lahti ühendada ja Sa külge ühendada Ve läänepoolsed alad). Mõjukaimaks seda poliitikat toetavaks jõuks kujunes Idapartei (Ostpartei), seal mitmed mõjukas tegelased, töösturid, pankurid. Idapartei jakkas 1915 a alguses üha kõvemini kõnelema sellest, et tulevane Sa piir peab kulgema mööda Narva jäge ja Peipsi järve. Balti kubermangud peavad minema Sa koosseisu. II taoline liikumine oli Suur-Saksa Ühing (Alldeutcher Verband). Al 1915 aastast aktivisseerus ka baltisaks propaganda. Berliini moodustati Balti Usaldusnõkogu, tegid oma häälekandja, tegid üleskutsed Sa 20 vägede sissetungiks Baltikumi. Eriti sai see propaganda hoogi 1915 sõjalise kampaania vältel, kui Sa hõivas Kuramaa. Juhtivad pol ringkonnad olid veendunud dekompositsioonipoliitika vajalikkuses. Ve seevastu ei kavandanud mingisuguseid. 20. saj alguses kasvas tähelepanu Valti
on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja sel- Eestlased ei kujutanud endast enam le järel puhkenud ülestõus Saaremaal iseseisvat sõjalist jõudu, kuid osalesid 11 EESTI SÕJAAJALUGU seisu väga soodsaid karjäärivõimalusi ohvitseridena tsaariarmees. Baltisaks- lastest ohvitseride mõjukus Vene ar- mees püsis kuni Esimese maailmasõ- jani. Kõige tuntum baltisakslane Vene armees oli kindralfeldmarssaliks tõus- nud Michael Andreas Barclay de Tol-
annaabi.ee 
