Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erinevad aknad. Punastest tellistest loss mõjub tõeliselt muinsasjutulisena. Pärast Vabadussõda mõisamaad riigistati ja krahvile jäi vaid mõisasüda. Vene okupatsiooni ajal kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss
· Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõis · Kunstmarmorist seintega ballisaal, mida on aegade jooksul pidevalt muudetud seintel kujutatud marmorsambad, sammaste vahel on punase ja mustaga kombineeritud tahvlid, mille keskosas on kujutatud mütoloogilsi stseene; maalitud õlivärvidega Meistrid olid ilmselt pärit Itaaliast Säilinud on marmorsaali viivad uksed (19. saj lõpust) sisseehitatud seinakapp ning peeglitega kapiuksed (algupärased) Kõpu mõis · Peahoones Kõpu põhikool; Vahepeal oli koos põhikooliga ka lasteaed
taastamistööd. Kunstiteoste restaureerimisega tegid algust toonase Leningradi kunstnikud ning peatselt ühinesid nendega Riia, Moskva ja Valgevene kunstiteadlased. Ühise töö tulemusena on 138 ruumist taastatud umbes 40. Neis leidub muljetavaldavaid kunstiteoseid, kuid originaale nende seas eriti palju ei ole. Iseäranis huvitavad on Kuldne saal (troonisaal) oma ilusate laekaunistuste ja lühtritega, suur Galerii (banketiruum) ja tabava nimega Valgesaal (ballisaal) oma keerukate kipskaunistustega. Lossi taga asuv prantsuse stiilis aed on suuresti taastatud. Seda ümbritseva kanali taga paiknevad jahialad. Lossist lõuna pool on barokkaed, mille taastamine alles käib.
- Sundis aadlikud riigiteenistusse või sõjaväeteenistusse - Keelati prantsuse piibel, tühistas Nantes'i edikti ja usuvabadus - Alaline sõjavägi - Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtes kulla- ja hõbedavarudes. - Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Riseljöö ja Masarään Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? Louis IV lasi ehitada. Peeglisaal kõige uhkem ballisaal. Põõsad olid pügatud erinevateks kujunditeks. Geomeetriline planeering. Teed sirgjoonelised. Purskkaevud. Hooned rokkoko (barokk) stiilis. Umbes 2000 tuba õukonna jaoks. -Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta ostis võimalikult vähe asju sisse ja palju asju välja. Asutas manufaktuure, kuhu riik pani raha, nt siidi, paberimanuaktuur. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Prantsuse õukonnas kujunes välja uus tantsustiil ballett.
Et saada ülesse muuseumisse peab minema üles korstnataolisest trepist, lift on ka, aga see on mõeldud inimestele, kes ei saa trepist minna. 3.1 Ajalugu Aastal 1750 oli Tähe väljak tühi ja sel ajal väljus igas suunas viis laia tänavakiirt. Targad arhitektid murdsid pead mida selle hiigelväljakuga ette võtta. Algul oli kavas Louis XV'l püstitada tohutu elevanti kujutav hoone, millesse mahuks teater ja ballisaal. Võidukaare tellis Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte Prantsuse vägede auks ja kuulsuseks. Prantsuse kirjanik Alexander Dumas alustas igat päeva süües ühe õuna Pariisi triumfikaare all. Napoleon Bonaparte oli ammu unistanud, kuidas ta uhke kaare alt oma vägede eesotsas pärast Euroopa vallutamist linna marsib- ja kuigi tema unistus päriselt ei täitunud, tema võidukaar on jäänud ühele Pariisi vägevamatest väljakutest suure väejuhi lahingutest jutustama. 3.2 Arhitektuur
Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad, pilastrid (kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid, reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi. Iseloomulik detail on trepi jagunemine kaheks sümmeetriliseks haruks
peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent
Kunagisest sarvede kollektsioonist on järele jäänud kaks, mis praegu kaunistavad fuajee seina. Omaette kunstiteos on aknad, kus oli kasutatud pliiga kokkupandud peegelklaasi. Esialgsest klaasist on säilinud ainult üksikud ruudud, sest viimase sõja ajal võeti sealt seatina haavlite valamiseks. Sangastet külastavate turistide tähelepanu köidab kajaefekt lossi trepialuses võlvikus, mille annavad portaali silluskaared. Hea akustikaga on ka ballisaal, kus viimasel ajal on peetud mitmeid kontserte ja saadud kõrgekvaliteedilisi helilindistusi. Põhiliselt on loss kahekorruseline, kuid osaliselt kolme- ja koguni neljakorruseline. Rahvajutu järgi olnud lossis selle valmimise ajal 99 tuba. Hilisemad ümberehitused ja rekonstrueerimised on seda arvu muutnud. Praegu arvatakse kõigi korruste ruume kokku 149. Ruumide kogupindala on üle 2500 m², hoone maht aga 18 300 m³. Katuste katmiseks kulus 1500 m² plekki
kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga. Väga efektne klassikaliste elementidega loss oli Toila-Oru, mis kahjuks põletati maha Punaarmee taandumisel 1941. aastal. Eripalgeliseks muutis luksusliku lossi põhikorpuse liigendatus, mis osalt oli kahe-, osalt kolmekorruseline, torn viiekorruseline. Läbi kahe korruse ulatus efektne neobarokne ballisaal. 2.3 Interjöörikujundus Baroki ja klassitsimi interjööride erijooni oli teatav suurejoonelisus ja teatraalsus. Kõige suurem rõhk pandi maja esindussaalidele, samal ajal jättes argiruumid tagaplaanile. Külastaja pidi saama sujuvalt liikuda ühest esindusruumist teise, mis panid ta oma rikkaliku kujunduse ja näitemängulisuse tõttu ahhetama. XIX sajandil muutusid rangele etiketile allutatud esindussalongid tagasihoidlikumaks ja intiimsemaks
· Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park Versailles' lossi siseruumid · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Korrapärane ülesehitus · Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, kus aknad on pargi poole ja vastas suured peeglid · Galerii otstes kaks vastuvõturuumi, kuningal Sõja salong, kuningannal Rahu salong · Ballisaal Louis XIV lasi ehitada ka sõjaveteranidele vanadekodu 4000 kohaga Selle kõrvale ka kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis GEORGES DE LA TOUR · Olestikupildid usulise vihjega · Inimesed kujutatud põlvedeni · Tihti valgusallikaks kollane küünlaleek · Nt ,,Karjased Jeesus-last kummardamas" ja ,,Valemängijad" VENNAD LE NAIN'ID · Olestikumaalijad · Talupoegade elu, töö ja viletsust · Nt ,,Heinamaalt kojutulek" JACQUES CALLOT
põhitõdesi. 71. Polaarmõis Ida-Virumaal, Kohtla vallas. Seal saab imetleda polaartelki ja tutvuda polaarlaeva interjööri ja varustusega, kolades kaptenikajutis, laevameeskonna eluruumis ja laevasahvris, ning uudistada hämaras ruumis valgustatud maakaarte, mis andsid ülevaate kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla- Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal.
Neogooti vormingutes peahoone valmis 1883.aastal. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Arhitekt Hippius oli Eestis tuntud kui Kaarli kiriku ehitaja. Alates insenerehitiste kavandamisest huvitas teda suurte ruumide katmine uudsete kuppelkonstruktsioonidega. Avara kuplialuse ruumi said Kaarli kirik ja hilisem Aleksandri kirik Narvas ning selline ruum on ka Sangaste mõisas. Siin on see mõistetavatel põhjustel kõige tagasihoidlikum, kuid lossi enda jaoks on suur kaheksanurkne kupliga ballisaal siiski dominant. Saal ulatub läbi kahe korruse ning selle kuplit kattev klaasist valguslatern on ka peafassaadil näha. Eri kujuga tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks
seltskonnas. Selliseis rneeldivais kujutelmades libiseb aeg kiiresti mö oda ja saabub igatsetud tund, kus ta võb astuda paradiislikku maailma, millest ta on eietanud nii helgeid unistusi. Kui muinasjutulisena paistab kõk tema vaimustatud silmale! Iga uus vaatepilt on veetlevam eelmisest. Kuid mõe aja päast leiab ta, et selle kauni väimuse taga on kõk tüine; meelitused, mis kord tema hinge rõ omustasid, haavavad nü ud tema kprvu; ballisaal on kaotanud oma veetluse; ja rikutud tervisega ning kibestunud süamega tõbub ta tagasi, veendunud, et maised lõud ei suuda rahuldada tema hinge igatsusi!» Ja nii edasi ja nii edasi. Lugemise ajal kuuldus aegajalt heakskiitvat suminat, mida saatsid sosistatud hü uatused: «Kui kena!», «Kui väjendusrikas!», «Nii õge!» jne., ja kui ettekanne oli lõpenud eriti väeva moraalijutlusega, jägnes vaimustatud aplaus.
annaabi.ee 
