- Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta pantis oma lauanõusid ja ehteid, et tütreid rahaliselt toetada. Perekonna suhted põhinesid siiski valedel. Tütred olid tal väga isekad ja ülbed ning neil ei olnud mitte vähematki armastust oma isa vastu. Isa Goriot`l oli oma tütarde armastuse võitmiseks liialt raha kasutanud. Delphine ja Anastasie ei ilmunud isegi oma isa matustele, vaid saatsid sinna perekonna vappidega tühjad tõllad.
,,Jevgeni Onegin" Aleksander S. Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu
valmis minema. Talle antakse purk kreemi ning palutakse telefonikõnet ootama jääda. Õhtul telefoni teel saadud juhiste järgi lendab Margarita kohtumispaika, kust viiakse teda edasi autoga. Naisel palutakse sel ööl olla Wolandi korraldatud peoperenaine, millega Margarita ka nõus on. Tema ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada. Vastutasuks selle kõige eest, on pimedusevürst nõus täitma Margarita soovi. Woland sisimas teab, mida Margarita kõige enam igatseb, kuid ballilt on külaline Frieda naisele nii sügava mulje jätnud, et Margarita palub Frieda vabastamist. Vaatamata sellele, et Woland lubas täita vaid ühe soovi, toob ta ka Meistri Margarita ellu tagasi. Woland käitub sel viisil seetõttu et ta tajub kui tugev on kahe inimese vaheline armastus. Woland annab Meistrile tagasi ka tema ära põletatud käsikirja, tõestades sellega, et käsikirjad ei põle. Saatan annab Meistrile sellega võimaluse ka teos lõpetada
Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse. Olga rõõmustab, kui Lenskit näeb. Tervitab. Lenski jätab tunnetest rääkimise. Tanja on teadmatuses. Olgal olid Lenski vastu siiski tunded. Mees kirjutab hüvastijätukirja ja uinub. Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb
Julia märkab, Romeo teda jälgib ta naeratab ja vaatab talle sügavalt silma. Romeo isa on ka tulnud peole, ta märkab ka Romeot peol ja vaatab teda kurja pilguga. Rome lüheb tirib Julia tema tulevase käest ja jooksevad minema. Julia ema ei märka seda kohe. Armunud jooksevad teiste eest ja püiavad kahekesi olla. Kuid neil ei õnnestu see eriti kuna Julia kadumist märgati üsna pea ja hakati otsima ja leiti. Rome ja tema sõbrad saadeti ballilt minema. Ära sõites hüppas Romeo autost välja ja jooksis tagasi, et Juliat veel kord näha. Ta seisab all basseini juures, kui kuuleb järsgu et keegi tuleb, proovib ta end varjata. Trepist kõnnib alla tumedate juustega ingel, kes sisimas väga loodab et Romeo oleks kusagil seal aga see tundub talle liiga võimatu. Julia kõnnib edasi basseini poole ja Romeo läheneb talle selja tagant ja Julia ehmub nii et nad kukuvad koos basseini. Nad räägivad, kallistavad
tantsides, öelnud Jane'i kohta midagi, mis neidu hämmastas. Kui Tom ja Austeni vend mängivad pesapalli on muusika võidukas, sest Tomil läheb mängus hästi ja hiljem on sama ka Jane'iga. Tom ja Jane armuvad ning muusika muutub sügavamaks, enam ei ole lõbus-pealiskaudne. Ballile minnes on muusika kerge, samal ajal natuke sünge. Kõik on ootusärevil ballist. Või pigem sellest, keda nad ballil kohtavad. Nagu ka eelnevalt mainitud, on muusika sügavam ning sel hetkel, kui Jane ballilt Lefroyd otsib, on see lootusi suretav. Jane hakkab Weaslyga tantsima ning muusika on alguses rahulik ja voolav, sest Jane on pettunud. Poole tantsu pealt tuleb sisse Tom. Tema sisenedes on muusika valjem ning kaasahaaravam, sest kui Jane ja Lefroy tantsima hakkavad on näha, et nad ilmselgelt on armunud ning et nad on natuke ärevil ja elevil. Jane läheb pärast tantsu Lefroyga aeda, purskkaevu juurde ja on õnnetu, sest peab abielluma härra
kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus, kes tahab tegutseda, on legendaarne kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuuldagi ning kindral Unt sõnaselgelt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab Põder südant Tanel Rõugule, kes teda ballilt koju konvoeerib, soovitades tal armeest lahkuda ning hoopis enne sõda omandatud arhitektiametis kätt proovida. Tanel, kindrali nõuandest julgustatuna, annabki järele Anna veenmisele ning otsustab koos naisega Eestist üldse lahkuda. Paari ärasõiduhommikul, 1. detsembril, kogunevad Balti jaama õppustele sõitvad ohvitserid. Kuid vaevdalt on Tanel jõudnud enne rongile minekut endiste ametivendadega hüvasti jätta, kui algab mäss
Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus. XI. Peatüki alguses on mingi munk Vendt'i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem. XII. Kellegi Munk Vendt'i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega ,,Munk Vendt", aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi. XIII
imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus. XI.Peatüki alguses on mingi munk Vendt'i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem. XII.Kellegi Munk Vendt'i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega ,,Munk Vendt", aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi. XIII
ballist ja ei lase Eugenel rääkida, ei tee välja oma isa haigusest/olukorrast - Isa Gorioti seisund halvenes pidevalt - Isa goriot vajas kulukat hoolitsust, kuid raha selleks polnud - Goriot sonis oma tütardest, loodab neid veel enne surma näha ja kallistada - Anastasie toob põhjenduseks miks mitte oma isa vaatama minna tüli mehega - Delphine teenia keeldus neiut üles ajamast kuna ta oli ballilt tulnud ja väsinud ning teda äratades neiu ärrituks - Goriot mõistab, et ta tütred ei kavatsegi tulla ja kirub neid, kahetseb, et nende peale kogu oma raha kulutas, leiab, et oleks tal raha, oleksid tütred temaga praegusel hetkel lootuses pärandust saada - Delphine lubas lõpuks isa juurde tulla, kuid siiski sinna ei jõudnud, sest tal puhkes kriis raha pärast oma mehega, Anastasie jõudis küll lõpuks pärale, kuid liiga hilja, isa polnud enam teadvusel
Puudus kirg ja romantika, kõik see, millest ta raamatutest lugenud oli. Emma leidis, et ta abikaasa on loid ega huvitu põnevamast elust. Peas keerlesid juba mõtted, et miks ometi ta abiellus. Pisut rõõmu tõi Emma ellu kutse ballile, mille oli saatnud Charlesi üks patsientidest. Emma tundis ballil ennast kui kodus, taolist luksust ja jõukust ta ihaldaski. Loomulikult tundis ka häbi oma abikaasa pärast, kelle kohmakus ja mühakus just siis eriti silma torkas. Ballilt saabudes oli Emma kõigi ja kõige peale vihane, sest oli tagasi reaalsuses. Ta lukustas ennast oma fantaasia maailmasse, mis süvendas ta kurvameelsus ja viha, mis omakord viis välja depressioonini. Charles, märkades naise halba seisundit, otsustas, et kolimine teeks naise tervisele head. Enne Tostes'ist lahkumist avastas Emma, et ootab last. Yonville'i saabudes ootas Bovarysid terve linn. Nad einestasid kohaliku apteekri Homais'ga ja tema ametniku, noore Leoniga
Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse. Olga rõõmustab, kui Lenskit näeb. Tervitab. Lenski jätab tunnetest rääkimise. Tanja on teadmatuses. Olgal olid Lenski vastu siiski tunded. Mees kirjutab hüvastijätukirja ja uinub. Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb
krookstat kuri, kõik saavad teada, kui tagasi tööle teda ei võeta, torvald lasi juba lahti ta; nüüd krookstat nõuab uuesti tööle võtmist kõrgemal positsioonil; nora üritab meest moosida, aga torvald arvab, et krookstat on moraalitu inimene, teose lõpp saabub kui jõuluõhtul on ball, kuhu torvald ja nora lähevad ja postkastis ootab krookstati poolt saadetud kiri, nora arvab, et see on tõestus, et ta valetas. ballilt tagasi tulles torvald leiab kirja, on vihane, aga vahepeal oli muutus linde armastatu oli krookstat, hoiab lapsi, hoolitseb. saab 2. kirja, kus on öeldud, et kõik on korras, nora läheb minema. tegelased · nora peategelane, algselt naiivsena näiv, käitutakse temaga nagu nukuga, kõige eest on vaja kaitsta, läbi näidendi kasvab ja mõistab, kes ta on
ilusaid romantilisi romaane. Järsku selline lugu, et mehele antakse kutse ballile, koos naisega. Naine leiab, et midagi pole selga panna. Kraabivad kokku viimase raha ja naisele ostetakse imekena kleit. Ootas ainult oma balli, et saaks tantsida ja särada. Kleit pole täiuslik, kui kleidi juures pole ehet. Raha ka pole. Naisele tuleb meelde, et tema pooltuttav sõbranna on riikam ja tal on ehteid ja laenas ühe briljantkaelakee. Kõik on jube hästi seal, sõidavad ballilt tõllaga koju, paneb käe dekoltee kohale ja briljantkaelakeed ei ole. Aga see tuleb tagasi viia. Laenavad ja ostavad uue kaelakee. Mööduvad aastad, ilusast noorest naisest on saanud selline ärakulunud, pahur ja torisev naine, kellel oma elu polegi olnud, ja sama on toimunud ka selle noore mehega. Juhtub, et naine näeb pargis seda peaaegu sõbrannat ja hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi võlga, mida nad
ka tema on lugenud ilusaid romantilisi romaane. Järsku selline lugu, et mehele antakse kutse ballile, koos naisega. Naine leiab, et midagi pole selga panna. Kraabivad kokku viimase raha ja naisele ostetakse imekena kleit. Ootab ainult oma balli, et saaks tantsida ja särada. Kleit pole täiuslik, kui kleidi juures pole ehet. Raha ka pole. Naisele tuleb meelde, et tema pooltuttav sõbranna on riikam ja tal on ehteid ja laenab ühe briljantkaelakee. Kõik on jube hästi seal, sõidavad ballilt tõllaga koju, paneb käe dekoltee kohale ja briljantkaelakeed ei ole. Aga see tuleb tagasi viia. Laenavad ja ostavad uue kaelakee. Mööduvad aastad, ilusast noorest naisest on saanud selline ärakulunud, pahur ja torisev naine, kellel oma elu polegi olnud, ja sama on toimunud ka selle noore mehega. Juhtub, et naine näeb pargis seda peaaegu sõbrannat ja hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi
annaabi.ee 
