Bachi ja Händeli võrdlus (0)

Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja 
õpingud Muusikute perekonnast, õpinguid andis vend, sest jäi varakult orvuks.
Laulis kooris, mängis orkestris.  Õppis orelit, klavessiini, viiulit, kompat Zachow’ juures. Isa õhutusel läks 
õppima õigusteadust, ent töötas abiorganistina. 1703 kolis Hamburgi. Tegutses 
14.-16. renessanssi ajal. Tööaastad Arnstadt-Mühlhausen 1703-08, linnaorganist, esimesed oreliteosed ja
kirikukantaadid. Weimar 1708-17, õukonnaorganist ja 
kammermuusik, orel,  õukonnakapelli kontsertmeister. Köthen 1717-
23, Leopoldi kapellmeister, kirjutas kammermuusikat ja 
instrumentaalkontserte, klavessiinimuusika, soolopillid, 
kammeransamblid, ära lõigatud kirikumuusikast, „Brandenburgi 
konstertid“. Leipzig 1723-50, Tooma kiriku kantor, muusikadirektor, 
„Magnificat“ vokaalteos, 1740 tõmbus aktiivsest muusikaelust 
kõrvale, loomingut kritiseeriti kui üleliia keerulist ja raskepärast, 
esitas teiste loojate loominguid,  Itaalia-Hannover 1706-12, puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, kirjutas sadakond
kammerkantaati ja ooper „Agrippina“ saavutas 1709 edu. Kapellmeister 
õukonnas, vahepeatus enne reisi Londonisse, kuhu jäi surmani. London 1712-59,
ooper „Rinaldo“ sensatsiooniline menu, rajati ooperiteater Kuninglik 
Muusikakadeemia, muusikaliseks juhiks sai Händel, kirjutas iga aasta 1-2 
ooperit (viimane 1741). 1730 kirjutas orkestrimuusikat, 1739 piibliteemalised 
suurteosed „Saul,“ „Iisrael Egiptuses.“ Isiklik elu 1720 suri abikaasa. Oli lühinägelik, elu lõpus oli see suur probleem, 
jäi pimedaks. Suri 28.07.1750. Oli 2 korda abielus. 23.02.1685-14.04.1759, maeti Westminster Abbey’sse. 1751. Jäi elu lõpus 
pimedaks. Looming Kantaadid: kirikukantaate on säilinud 300st umbes 200, enamus 
Leipzigi ajast. Koosnesid soolo-osadest ja koraalsalmist. Passioonid: 
olulisemad Johannese ja Matteuse (peateos, ebatavaliselt suur 
orkestrikoosseis, palju koraale) järgi, olulised lüürilised 
kommentaarid (aariad). Missa: Missa h-moll (1748-49), elutöö 
kokkuvõte, monument barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile. 
„Jõuluoratoorium“ põhiosa laenatud ilmalikest pühenduskantaatidest.
Võib vaadelda ka kantaaditsüklina. Orelimuusika: Tokaata d-moll. 
Klaviir: Eeskuju prantsuse ja itaalia kontsertlikust klavessiinistiilist. 
„Anna Magdaleena Bachi noodivihik“ (teisele naisele),  
„Hästitempereeritu klaviir“.  Orkestrimuusika: „Brandenburgi 
konstertid“ 6 konsterti erinevatele koosseisudele. Kammermuusika: 
säilinud väike osa. Sonaadid ja partiitiad sooloviiulile, süidid 
soolotšellole. Tema loomingutes puudub ooper. Ooper: üle 40 teose („Julius Caesar“ 1724), peategelased enamjaolt 
antiikmaailma isiksused, aariates on palju lihtsat laululisust. Tema oopereid ei 
esitata tihti, kuna olid kirjutatud kastraatidele, kontratenor on tänapäevane parim 
lahendus. „Xerxes“, „Rinaldo“. Oratoorium: rajas inglise oratooriumižanri, mis 
said kuulsaks juba tema eluajal, kokku üle 30. Eriline osa on „Messias“ (1742), 
puudub jutustus, ülesehituselt kolmeosaline (ettekuulutused, sünd; Jeesuse 
kannatused, surm, ülestõus; lunastus, igavene elu). Orkestriteosed: 1730. aastatel
18 concerto grosso’t (teos solistide grupile). Tuntumad teosed „Veemuusika“, 
„Tulevärgimuusika“. Enne tema tööaastaid oli duur-moll helilaadid.
Fuuga hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Tähtsus Eluajal seoti ta oreliga, mitte heliloomisega. Luterliku kirikumuusika 
suurim meister, arendas täiuseni Saksamaal kujunenud kontsertliku 
orelistiili. Unustati pärast surma (kuni 20. saj).  Ühendas saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsioonid. Oratooriumid said 
inglismaa rahvuslikuks uhkuseks. Edendasid kaasaegset muusikat.