Pindala arvutatakse järgmiselt : Pikkus x Laius = pindala (m2) Operatsioonide ehk töötlemiste järjekord Korraga töödeldavate detailide arv Detaili mõõdud pärast töötlemist Seadme või töökoha nim. millel töötlemist tehakse . Operatsioonide järjekord tisleritoodete valmistamiseks : Operatsioonide järjekord on üldjuhul sarnane : Materjali tükeldamine toorikuteks Baaspinna moodustamine Puhtasse mõõtu töötlemine Soonte, profiilide jne. töötlemine Avade ja pesade töötlemine Lihvimine Viimistlemine Monteerimine * pakkimine Operatsioonide järjekord saematerjalist detailide valmistamisel . Sematerjali tükeldamine toorikuteks ehk järkamine koos defektide väljalõikamisega Materjali lahkamine toorikuteks Esimene baaspinna töötlemine
Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta lahkamine ketassaag Ø350 mm mõõtu Tooriku baaskülje ja serva Noavõll Baaspinna Rihthöövelpink hööveldamine Ø125 mm moodustamine Noavõll Detailide kalibreerimine Paksushöövelpink Ø125 mm Detailidele klaasi valtsi Haakfrees
h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis - võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 m. - võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes. - näitab pinnakaredust (freesimine). - näitab võlli faase, 1,6 laius, 45 kraadiga. - näitab hambumistrapetsi kõrgust. - kõva materjal, karastatud teras ( karastussügavus 40-45 vahel). - baaspinna tähis. 4 Koostejoonise fragment Ø 72 H7/ d11 - väliskaane ja korpuse ava piirmõõtmed. Kesta ava suurim piirmõõde võib olla 72.030 mm Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm Suurim lõtk 0.320 mm Vähim lõtk 0.100 mm Keskmine lõtk 0.210 mm Ø 30 L0 / k6 - võlli piirmõõtmed laagri valikule. Võll suurim piirmõõde 30.018 mm Võlli vähim piirmõõde 30.002 mm
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO)
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO)
selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega
selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega
uR =(xMAX-xMIN)/(2*sqrt(3)) uRE on lugemi võtmise määramatus, mis sisaldab ümmardamist jaotusväärtusele ja parallaksi hälvet. Komponendi uRE hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise poole väärtuse (1/2VJ) uMET on mis on tingitud mõõteoperatsioonide hälbimise määramatusest. Nendeks on mõõtejõu kõikumine ja suurus, algus- ja lõpp-punkt asukoha hälve, mõõteliini hälve baaspinna suhtes, sh läbivajumine ning mitteparalleelsus või mitteristseis; uENV on keskkonnast põhjustatud määramatus, mis on põhjustatud temperatuuri mõjust etalonile ja on arvutatav lineaarpaisumiskoefitsiendi määramatuse ning temperatuuri mõõtmise määramatuse alusel. Etaloni pikkuse muutus sõltuvalt temperatuurist Massimõõtmine: Kaalumisel saadakse jõud F maakera gravitatsiooni mõjul. Kaalutava objekti mass on leitav seosest: F = m * g
aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega
Ümarushälve – suurim kaugus tegeliku profiili ja selle puuteringjoone vahel (Sele 12.11 a). Ümartolerants on ümarushälbe suurim lubatud väärtus Silindrilisushälve – suurim kaugus tegeliku pinna ja puutesilindri vahel (Sele 12.11 b). Silindrilisustolerants on silindrilisushälbe suurim lubatud väärtus. Silindrilisushälve sisaldab ümarhälvet. 69 Samatelgsushälve baaspinna suhtes – suurim kaugus vaadeldava pinna ja baaspinna telgede vahel (Sele 12.11 c). Samatelgsustolerants diametraalväljenduses on kahekordne samatelgsushälbe suurim lubatud väärtus. Rööpsushälve – puutetasandite suurima ja vähima kauguse vahe a b normimispiirkonnas (Sele 12.11 d). Rööpsustolerants on rööpsushälbe suurim lubatud väärtus. Ristseisushälve – tasandi ja telje vahelise nurga joonmõõtmena väljendatud hälve
- pinnaprofiil, profile any surface Viskumistolerantsid Run-out - ringviskumine, circular run-out; - täisviskumine, total run-out. 7.2 Tähistused Tähistatakse ristkülikkastides, võib olla mitme kastiga. Selles on toodud alates vasakult: - geomeetrilise omaduse sümbol; - tolerantsi väärtus mm, selle ees on märk kui tolerantsi tsoon on silinder või ringjoon või märk S kui on tegemist sfäärilise tsooniga; - kui vajalik, siis baaspinna täht või tähed ning lisanõuded nt M. // 0,1 A B Rööpsuse tolerants on 0,1 mm pinna A ja B suhtes. Pind A esmane. Lisanõuete tähised: M - maksimaalse materjali tingimus; P - projektsioon tolerantsi tsoon; L - vähima materjali tingimus; F vabakuju tingimus. 6x Kui tolerants rakendub mitmele elemendile tuleb see näidata
annaabi.ee 
