mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · Spordilogistika (Sports logistics); · Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK?
mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK?
2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid,
2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid,
hinnaga õige toodang. Täiendav eesmärk on ka inimressursside optimaalne kasutamine. 2) Mitu % ajast, kuludest, kulub EL-i ettevõtetes tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut.
f) varude kindlustuskulud Tagastuslogistika eesmärk on kulude kaupluse samal tänaval, võib Pakkimine logistikas,kuidas sääst tooraine- ja energiasäästu väheneda klientide arv, kes aksutasid difeneeritakse pakendit?Pakendi kaudu ning lisandväärtuse andmine enne olemasolevat kauplust. Turg ei roll tänapäeval. Pakendit tootele. Tagastuslogistika kitsamas laiene. Teisest küljest oleks defineeritakse kui logistika haru, mis tähenduses ongi jäätmehooldus lisapiirkonna hõivamine kasulik. See tegeleb pakendi arendamisega ja (käitlus, järelevalve ja järelhooldus). kaitseb konkurentide eest, kes Kuuluvad siia vastupidised kaubavood püüavad turule pääseda. logistilisi protsesse toetavate vale tarne tõttu, tagastatavad tooted • tegevuse lõpetamine ühes asukohas
a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit?Pakendi roll tänapäeval. Pakendit defineeritakse kui logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilisi protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt laiem: 1. Turunduse seisukohalt on pakend tähtis reklaamitöös ning firmast ja tootest kuvandi loomisel. Tõhusad pakendiotsused aitavad toodet müüa ja annavad infot tarbijale. Pakend ei pruugi anda tootele lisandväärtust, küll aga mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 2
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
