et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel, kevadel sõitis ta Saksamaale ja elas seal mitmes kohas. 1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Looming Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " (19051907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat
kantaadi ,,Paradiis ja Peri" (1990). Aasta varem oli loonud sümfoonilise avamängu ,,Don Carlos" (1899), mis on kirjutatud F Schilleri draama järgi. Noorpõlveloomingu hulka kuulusid veel soololaulud ,,Metsateel", ,,Kütkes", ,,Pilvele". Töötas nii Peterburis kui Astrahanis dirigendina. Suurematest teostest on tuntumad ,,Süit eesti viisidest" (kirjutatud orkestrile), segakoorikantaat ,,Päikesele" (1909). Kantaadi ettekanne toimus 1913. a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad", mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel", ,,Nõmmeallik". Üks tuntumatest koorilauludest
saal, elektrivalgustus, akustilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis ning auruküte, kõik see oli omal ajal uudne ja eesrindlik. 5 ESIMENE ETENDUS 4. septembril 1910 toimus Tallinna Saksa Teatri uues teatrihoones pidulik avakontsert. Avakontserdil mängiti Beethoveni pidulikku avamängu, loeti katkendeid Goethe ,,Faustist" ja Schilleri ,,Wallensteinist" ning kanti ette vaatus Straussi operetist ,,Mustlasparun". Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust. ÜMBEREHITUSED 1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet äratundmatuseni. Õnneks need plaanid siiski ellu ei jõudnud. 1950. aastatel sooviti teatrit muuta sobivamaks nõukogude teatrile. Remontide käigus kaotati
aastal siiski astuda toonase aja kohta väga julge sammu ning algatas oma uue armastuse Artur Adsoni moraalsel 3 toel abielulahutuse. Kohtuprotsess kujunes pikaks ja piinarikkaks ning lõppes fiaskoga: kirikuvõimud ei andnud Mariele lahtutust. Marie Underi ja Karl Hackeri ametlik lahutus sai teoks alles 1923. aastal Eesti Vabariigi seaduste alusel, seekord juba tsiviilasjana. Marie ja Artur kohtusid Estonia teatri avapidustustel 1913. Under oli 30-aastane abielus naine ja Artur Adson 24-aastane vallaline noormees, kultuurihuviline maamõõtja, kellel enesel polnud esialgu mingeid kirjanduslikke ambitsioone. Artur Adson armus Marie Underisse ja hakkas armastuse mõjul esmakordselt luuletama. Tunded Adsoni vastu andsid inspireerisid Underit sedavõrd, et ta kirjutas valmis suure osa luulekogu "Sonetid" lüürikast. 1932. aastal ostsid Under ja Adson omale krundi ja ehitasid maja Nõmme linnaossa Tallinnas.
1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel, kevadel sõitis ta Saksamaale ja elas seal mitmes kohas. 1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm
Olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisi. Valgel põhjal on olümpiasümbol viis omavahel põimunud rõngast. Originaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. aasta olümpiamängude taassünni kahekümnenda aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. aastal. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. aastal Belgia Olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge morraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-i presidendile, kes annab selle omakorda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks mänge korraldanud linna kätte hoiule. Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-ile 1952. aastal taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on viis omavahel põimunud rõngast
Olümpialipp valmistati 1913. a. Priisis. Valgel põhjal on olümpiasümbol 5 omavahel põimuvat rõngast (joonis 1). Orginaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. a. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. a. Belgia olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge korraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-I presidendile, kes annab selle oma korda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks mänge korraldanud linna kätte hoiule. Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a. taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on 5 omavahel põimunud rõngast
Kännust hakkas kasvama uus võrse , millest tänaseks on sirgunud puuhiiglane. Valka lahingu mälestusmärk, milleks oli taas kivirahn, taastati ning taasavati 10. augustil 1989. aastal. Lahingu aastapäeval korraldatakse kivi juures suusavõistlusi. Vetla lahing Avati 26. 06. 1932 Vetla lahingut tähistav mälestusmärk asus Jägala jõe kaldal Vetla silla lähedal. 2,52 meetri kõrgune graniidist obelisk avati 26. juunil 1932. aastal. Avapidustustel viibisid teiste seas ka riigivanem Jaan Teemant ja kindralmajor Aleksander Tõnisson. Mälestusmärgi purustasid 16. oktoobril 1940. aastal kohalikud kommunistid. Enamik lõhutud samba tükke visati mäenõlvalt alla jõkke. 25. oktoobril 1941. aastal avasid kohaliku omakaitse mehed samba uuesti. Taastamisel kasutati orginaaldetaile, mis olid osaliselt kahjustada saanud. Pärast sõda hävitati sammas uuesti, kuid tänu Kose Muinsuskaitse Seltsi ja Alavere ühismajandi
nõuetekohaste hüppe- ja heitepaikade ning tehiskattega ringraja järgi, kus joostud aegu oleks hakatud fikseerima ka edetabelites. Et abi väljaspoolt polnud loota, otsustati ise õlad alla panna. Eelkõige oli vaja koolistaadioni, mille asukohaks sai Aruküla park. Kogu ürituse hingeks olid koolidirektor Gunhard Rundu ja kehalise kasvatuse õpetaja Uno Aan. Kuigi staadionirada sai vaid 250 meetri pikkune, rahuldas see koerulaste minimaalsemaid vajadusi. Avapidustustel anti tublimatele staadioniehitajatele üle kiituskirjad ning neile usaldati seal ka lipuheiskamine. Mitmel aastal peeti sel staadionil vabariiklikku mitmevõistlust noortele. 1970-ndatel aastatel läksid paljud Koeru noored õppima Tallina Spordiinternaatkooli, kuid vabariigi tippu jõudis neist vaid Sergei Ustintsev, kes jooksis 1500 meetrit 3.47,9 ja 5000 meetrit 14.02,5 ning oli nende tulemustega vabariigi eliidis. Tema parimaks saavutuseks tuleks lugeda 1976
on Süit nr. 1 eesti viisidele, mis esitati Tartus ,,Vanemuise" teatri-ja kontserdimaja avamisel 1906. aastal. Suure tähelepanu osaliseks sai ka kantaat ,,Päikesele", mis oli loodud ,,Estonia" teatrimaja avamise puhuks. Astrahani aastatel käis Artur mõned korrad ka Eestis, juhatades 1909. aastal Tartu muusikapäeva, 1910. aastal Tallina üldlaulupeo sümfooniakontserte. 1913. aastal juhatas Artur Kapp ,,Estonia" teatrihoone avapidustustel oma kantaati ,,Päikesele". (Anton 1968: 8, 10, Rumessen) Kommunistide võimuletulek tõi Astrahani nälja ja kaose. Süvenesid ka Artur Kapi perekonna tülid, mille käigus lahkus tema naine koos poja Konstantiniga. Kurb eluolu mõjutas teda kirjutama sümfoonilist poeemi ,,Hauad". 1920. aastal naasis A. Kapp oma sünnimaale, kus tegutses lühikest aega (1920-1924) ,,Estonia" ooperi-ja
võtetega vokaalpartii, paindlik orkestripartii, mis toob esile olulisi detaile tekstis, vihjab alltekstile. Paiguti koonduvad numbrid suurteks stseenideks ("Traviata" viimane vaatus). Suureneb grand opéra mõju. Selle perioodi lõpetab "Aida" 1871. Verdi, ,,Aida" ja Suessi kanal 1869. aastal sai Verdi Kairost ettepaneku kirjutada hümn Kairo uue ooperiteatri ja Suessi kanali avamiseks. Verdi keeldus. Selle asemel esitati avapidustustel 17. novembril 1869. aastal Verdi ,,Rigoletto" (17.11.1869). Aga Kairo ei andnud alla, ehkki Suessi kanal ja ooperiteater olid juba avatud. 1870. aasta algul võeti Verdiga uuesti ühendust ja talle anti tutvumiseks ooperistsenaarium, mille oli visandanud kuulus prantsuse arheoloog Mariette. Egiptuse pasa soovil oli tegemist puhtalt egiptuse ainestikuga, mis võimaldaks uhket, eksootilist lavastust. Pealkiri ,,Aida"
annaabi.ee 
