2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Pank Ostjad Komandeeringu avansid Varud Varud nr. päev sisu Materjalid Abimaterjalid AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA
Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / põhivara = 38519434 / 13400529 = 2,87 Põhivarade tootlus (01.01
Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14 Põhivarade tootlus = puhasmüük / põhivara 16198459/10092305 = 1,605 Tootmisvarude tootlus = müüdud kauba kulud / tootmivarud 3458633/256044 = 13,5
Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku
Käibevara hulka kuuluvad: • raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; • aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, kui üks aasta; 8 • debitoorsed võlgnevused (debitoorne tuleb sõnast deebet, mis tähendab tõlkes ta võlgneb ehk ollakse võlgu antud ettevõttele), näiteks aruandvatele isikutele antud avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup.
12.2002 31.12.2003 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 Käibevara 1. Kassa ja pangakontod 39414 12500 964454 2188313 3499317 4533266 5273150 2. Nõuded ostjate vastu 211812 250000 709244 546650 435243 323498 211398 3. Muud nõuded 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.1. Avansid aruandvatele isikutele 0 0 0 3.2. Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4
raamatupidamisregistrist vastavate kontode väljatrükid ja/või andmebaasist klientide maksmata arvete aruanne. Nõuded laenusaajatele ja intressinõuded vaadatakse kriitiliselt iga aasta lõpus üle ja inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes. Laenugraafikutes või lepingus märgitud tingimuste alusel arvutatakse tekkepõhised intressid, mis lisatakse inventuuriaktile koos vastavate kontode väljatrükkidega pearaamatust. Muud nõuded võivad olla puhkusenõuded ja avansid aruandvatele isikutele. Nende kohta koostatakse aktid ja allkirjastatakse nõude saaja poolt. 17 10.Kokkuvõtte Praktika jooksul tutvusin organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning tegevusvaldkondadega teoreetiliselt ning iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud XXX OÜ-i aastaaruannete tegevusaruande osas ning samuti ka kodulehel.
Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; · kinnisvarainvesteeringute müük;
RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; • kinnisvarainvesteeringute müük;
ette nähtud korras ja järjekorras: 1. kinnipidamised kohtuotsuse, täitedokumendi lausel (nt elatisraha e nn alimendid; ei lähe TA-le) 2. kinnipidamised seaduse alusel e maksud (ka Aü-maks) 3. teistele terviserikke põhjustamisega seotud kinnipidamised 4. autoritasu jne 21 5. kinnipidamised TA kasuks: a. avansid makse eeldatava palga arvelt b. avansina saadud puhkus sellisel juhul, kui T lahkub omal soovil, poolte kokkuleppel või süülise käitumise tõttu c. arvutusvea tõttu enammakstud summad - 3 kuu jooksul arvates nende maksmise (ülekandmise) päevast, kui T ei vaidle kinnipidamise vastu (nõusolek!). Puhtalt matemaatilised vead või programmi eksimine; ei ole nt ebaõiged tükitööhinded või vale palgaaste d
töötajale isikukonto kaardi alusel ka väljavõtte talle arvestatud tasude ja teostatud kinnipidamiste kohta Kinnipidamised töötasust · seaduses ette nähtud juhtudel või töötaja isikliku avalduse alusel · alusdokumendid peavad raamatupidamises olemas olema · Ilma töötaja nõusolekuta võib palgast kinni pidada seadusega ette nähtud alusel: Tasu välja töötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel Tähtajaks tagastamata avansid (kui tagastamise tähtaeg oli fikseeritud kas üldkorraldavas dokumendis nt. Raamatupidamise- siseeeskirjad või avansi väljamaksmise alusdokumendis) Arvutusvea tõttu liigselt makstud summad Teadvalt valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summad distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv · Töötaja süül ettevõttele tekitatud kahju hüvitust võib palgast kinni pidada vaid töötaja kirjaliku nõusoleku olemasolul
(4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras. (5) Töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse §-de 82 lg.2, 84 lg.1, 87 lg.2, 90, 110 lg.3 ja 113 lg.3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 ja 2.lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid. (6) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001] [RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001] 31. Mis on puhkus ja millised selle liigid? Põhipuhkus ja lisapuhkus? Vanemapuhkused. Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on: 1) põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 9;
annaabi.ee 
