Võrreldes eelmise aastaga oli see aasta palju lihtsam. Sellel aastal olin ma enda arvates töökam ja tublim, sest sellel aastal sain käsitleda palju rohkem asju, kui eelmine aasta. Teadsin oma tööülesandeid ja mind ei pidanud kõrvalt juhendama, selle eest sain väga tihedalt oma töökaaslastelt kiidusõnu. Sain töökaaslastega suurepäraselt läbi. Minu poolt osutatud töö oli kiire ja efektiivne. Laotehnoloogiad I Teema: Laotehnika kasutamine. Laos oli 6 käsikahveltõstukit ja autotekil oli diisel mootoriga vastukaaltõstuk mida erinevateks operatsioonideks kasutasin. Lisaks oli veel kaubalift millega autotekilt kauba lattu saatsin. Oli ka olukordi kus pidin kaupa kiletama et kaup koos püsiks. Ettevõttes pidin tutvuma kasutus- ja ohutusjuhenditega ning andma allkirja, et olen kõigest arusaanud ja teadlik. II Teema: Laotehnoloogia kaardistamine praktikaettevõttes. Infotehnoloogia kasutamine laos I Teema: Laotarkvara ettevõttes.
Juhul kui viskeliin peaks otsa küljest ära tulema tuleb ots uuesti sisse tõmmata uuesti viskeliin kinnitada. Väga hoolikas tuleb olla, sest viskeliin võib kuskile taha jääda. Kui ots täielikult ära anda tuleb jälgida, et otsa kiirel liikumisel keegi sellega pihta ei saa, sest kui ots on täielikult välja antud rapub ta hetkeks. Tallinnas sildutakse vasaku pardaga ja Stockholmis parema pardaga. Sildumist juhendab vööri haalamistekil tüürimes või pootsman. 6. Autotekil õliloikude likvideerimine- Autotekil jälgin, kas kuskile on tilkunud õli või kütust ja koristan selle ära kaltsuga. Suuremate lekete puhul kasutan absropenti, mida saab SOPEP jaamadest. Ülisuurte lekete puhul tuleb sulgeda piigatid punnidega, et vältida õli või kütuste sattumist merre. 12 Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 1
Lifti eest võtsid poetöölised kauba enda hoolde. Kui poetellimus oli kokku pandud, siis võtsime teised tellimused, mis olid saadud pubist, showbaarist 6 ja 7, klubist ja kruiisijuhilt. Kui need tellimused kokku pandud, siis viisime need ise ära. Kui kaup oli viidud ja laev veel sadamas polnud, siis saime minna sööma ning kohvi jooma. Kui laev sadamasse jõudis, pidime lattu kaupa ootama minema. Kauba saabudes läks 2 inimest autotekile ja 2 jäid alla lattu. Autotekil olevad töölised võtsid kauba maha ja panid kaubalifti. Kui kaup alla lattu jõudis, siis võtsime kauba vastu ja viisime enda kohale (veinid veinilattu, kommid kommilattu jne). Kui kõik kaup oli ära tulnud, siis hakkasime kaupa kontrollima ükshaaval. Ühe asja kontrollisime ära, viisime selle ettenähtud kohale ja siis järgmised. Õhtuks sai meil kaup komplekteeritud. Kui kaup sai komplekteeritud, oli minu igapäevaseks ülesandeks käia terminalis. Terminali viisin
2.2 Ettevõttes kasutatav inventar ja tehnika Laeva viiakse kaubad 200 tonnise diisel tõstukiga. Edasi trantsporditakse kaupu käsikahvel tõstukitega. Et kaubad autotekilt lattu saada, kasutatakse suurte kaubakoguste puhul selleks ette nähtud lifti, mis mahutab kahte alust. Kõik operatsioonid, mis kaubaga tehakse, tehakse roklate ning kärude abil. Laos on kasutusel 7 roklat, kärud, autotekil diiseltõstuk. Eraldi spetsiaalriiuleid ei ole. Riiulite eripäraks on see, et tormi puhul pannakse ette kaupa kaitsvad ääred ette. Ladu on madal, kaupluseladu. Põhiliselt igale tooterühmale on eraldi poks: lahja alkohol, kange alkohol, TaxFree poks, kommid, pudipadi poks, parfüümile ja butiigile eraldi ning tubakale eraldi poksid. Lisaks eraldi kauba käsitlemisvõimalused toiduasjadele. Toiduladu ja ladu tegeutsevad iseseisvalt: mõlemil on oma laojuhataja.
Nähtavus oli üldiselt üle 10 meremiili. Südaööl puhus edelatuul kiirusega 15-20 m/s, suuremad lained kerkisid 3-4 meetrini. Laeva külg- ja pikiõõtsumine tugevnesid aegamisi ning mõned reisijad jäid merehaigeks. Umbes kell 00.25 jõudis Estonia oma teekonna keskpunkti ja jätkas sõitu kursil 287 kraadi Stockholmi suunas. Kiirus oli umbes 14 sõlme ja lained tulid vastu vasakut vöörinukka. Tugevneva külgõõtsumise tõttu lasti välja stabilisaatorid. Autotekil kuulis valvemadrus pisut enne kella 01.00 laeva vööri poolt metalset kolksatust, nagu oleks laeva tabanud ränk laine. Ta kandis kuuldust ette, kontrollis visiiri lukustussüsteemi ja teatas sillale, et kõik paistab korras olevat. Kell 01.00 asus sillale vahetusmeeskond. Umbes kell 01.05 alanud iseäraliku heli kuulsid järgmise 10 minuti jooksul mitmed reisijad ja mitu oma kajuteis viibinud vabavahis meeskonnaliiget.
Uurimistööst selgus, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppjäreldused ei rahulda enamikku vastanutest (94%). Vastanud leiavad, et uurimiskomisjoni lõpparuanne ei ole objektiivne ja tõene, kuna seal käsitleti vaid visiiri eraldumise tehnilisi probleeme. Tähelepanuta jäeti fakt, et laevale omistatud ohutustunnistused ei vastanud tegelikkusele. Komisjoni töö puudusena märgiti, et on jäetud uurimata rida olulisi küsimusi, nagu keda nägid tuukrid kaptenisillal, kas käidi autotekil jt. Umbusaldust tekitas asjaolu, et osa videolinte tuukrite sukeldumisest olevat kaduma läinud. Samuti jäid vastuseta küsimused, mis ei puudutanud otseselt visiiri, näiteks: kuidas sattus vesi esimesele tekile juba enne suurt kreeni, kas ramp eraldus või mitte jt. Komisjon keskendus ainult visiiri versioonile, jättes teised võimalused uurimisest välja. Hoidudes rangelt süüdlaste nimetamisest, ei käsitlenud
Laeval inividuaalsetest päästevahenditest on päästevestid, päästerõngad, termoülikonnad ja termokotid. Päästevestid asuvad kogunemiskohtades reisijatele, seitsmendal välistekil, kolm sillas ja kolm kolm masinas. Päästerõngad asuvad kaks sillas, neli kümnendal välistekil, kaks kaheksandal tekil reelingute küljes, kaks seitsmenda tekil reelingute küljes, kaks vööri haalamis tekil, kaks ahtri haalamis tekil ja neli kolmandal autotekil. Kokku neid on kaheksateist. Termoülikonnad asuvad seitsenda tekil maalepääsu uste juures asuvas ruumis. Termokotid asuvad päästepaatides, kiirvalvepaadis, valvepaadis ja päästeparvedes. Tuletõrjesüsteem Igas tööruumis on tulekusteti ja tuletõrjevoolik. Tuletõrjevoolikud on ka autotekidel. Tulekustuti on koridorites. Laevas on kuus tuletõrjejaama, igas tuletõrjejaamas on üks EEBD. Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused.
antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist. Vahiohvitseri kohustused käiguvahis Järelevaatused enne väljasõitu Ettevalmistused tekil. Enne väljasõitu tuleb laev korralikult meresõiduks ette valmistada. Laeva veekindlad uksed peab sulgema, kontrollima, et kõik lastitankide luugid ja muud avaused tekil on suletud, lisaks tuleb reisilaeval veenduda ka selles, et ülesõidu ajal ei viibiks reisijad autotekil. Tekk tehakse üleliigsest kraamist puhtaks ja kõik lahtised asjad tekil kinnitatakse korralikult ning vajadusel kaetakse presendiga. Sõltuvalt sadamast/riigist, kus laev parajasti viibib ja kuhu järgmine reis tuleb, on vajalik läbi viia stowaway search (põgenike otsing). Kui laev meresõiduks ette valmistada, nagu hea merepraktika seda ette näeb, kahjustused laevale ja ohtlikud olukorrad reisi kestel on välditavad. Ettevalmistused sillal
Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Platvormid Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Lastiruumi luugikrae ja komings Laadruumide (lastiruum, trümm) luugiavad ääristatakse tugevate kõrgete luugikraedega koomingutega, mis suletakse luugiga. Kannavad tekilaadungit. Koomingu kõrgus on 0,6 1,5 m. Tekiplaadistust luugiava ümber tuleb tugevdada ja luugikraed ning nende ühendused peavad olema piisavalt jäigad. Avaused võivad olla ellipsi- või paraboolikujulised või siis lihtsalt ümardatud.
Laeva tekile antakse väike põikkumerus (camber), 1:50 miidli laiusest (välja arvatud konteinerlaevad), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu. Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest.
Sõidutee laius 4,7m Ava kõrgus 4,9m Ahtris on kaks rampi, mis avavad ava 8,4x4,9 meetrit. Mõlemas pardas, agtripoolses otsas kolmandal tekil on kütusevastuvõturuumi luugid ehk lootsi luugid. Reisijate pealevõtmiseks on vööri ja ahtri seitsmendal tekil kummaski pardas veekindlad luugid. Kauba transportimiseks laevas kasutatakse kaubalifte, reisijatel on reisijate liftid. Autotekilt kauba lattu toimetamiseks on kauba tõstuk. Autotekil on ka luugid kauba toimetamiseks vööripõtkurite ruumi, peamasinaruumi, rumpliruumi ja masina lattu. 4.5. Laeva katelseade Laeva katelseade on kombineeritud vee tsirkulatsioonisüsteemiga. Süsteemis on veel toiteveepumbad, soojaveekast, tehnilise vee tank, kondensaator ja vaateklaasiga tank kuhu koguneb kondensaat. Abikatlad kasutavad sama kütust mis peamasinad ja abimasinad. Katlad: Mark Unex CHB 6000 Arv 2
annaabi.ee 
