rõhutades ebaloogilistele faktidele ja kuulajaskonna emotsioonidele. Demagoogia üks osa on retoorika, hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. enamusele viitamine:viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele, Väga palju arvavad nii, väga paljud teevad nii. Seda kasutavad tihti vanemad nt. Siltide kõlge kleepimine: on levinud arusaam, et kui inimest milleski süüdistatakse, ju ta ss milleski on ka Ähvardamine. Kui sa seda ei tee, siis juhtub see ja teine. Reklaamid !!!!!
Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine · Puudulike teadmiste peale mängimine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine Demagoogiavõtteid Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul: Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
populum, argumentatsioon toetub emotsioonidele või entusiasmile, argumentum ad baculum, argumentatsioon toetub jõule või ähvardustele, argumentum ad hominem, argumentatsioon põhineb isikul või isiku vastu olemisel, argumentum ad crumenam, argumentatsioon toetub kasumile, argumentum ad silentio, argumentatsioon toetub tervele mõistusele, argumentum ad tuto, argumentatsioon toetub ustavusele ja ohutusele, argumentum ipse dixit, argumentatsioon toetub autoriteedile või autoriteetsele asutusele.11 4.3 Otsene ja kaudne tõestus Teesi, põhjendamine saab kulgeda kahel viisil: kas otse argumentide abil või kaudselt, toetudes antiteesile. Kui teesi põhjendatakse argumentide abil, siis nimetatakse sellist tõestamise viisi otseseks tõestuseks. Kaudne tõestus seisneb selles, et teesi põhjendamisel toetutakse antiteesile, mis on teesi suhtes vasturääkiv väide, ja teesi põhjendatust järeldatakse veenvalt demonstreeritud antiteesi väärusest.
Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus. Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus 10 osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda (Nierenberg, 1997). 5.1.4 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib
mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus. Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed. Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda. 7.1 PEAHOIAK Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et :
Lk: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus. Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed (2.Lk: 23). 7. PEAHOIAK Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid
rõhutades seda, et kaitsepolitsei ja kriminaalpolitsei on rahva enda tahetud organisatsioonid ja selle n-ö tavarahva kaitseorganisatsioonid ise tunnistasid, et Keskerakond pole milleski süüdi. Seesuguse „teie“ rõhutamise abil saab ta mitmekordselt enda õigsusele viidata. „Mul oli auasi, et orden tuli Venemaa patriarhilt, kelle poliitiline ja usuline tähtsus maailmas on väga kõrge.“ sõnas Edgar Savisaar (Postimees 2013). Isiku ründamise asemel viitab Savisaar hoopis autoriteetsele isikule, kelleks on praegusel juhul Venemaa patriarh Kirill. Kui juba vene patriarh kui autoriteet on otsustanud anda Savisaarele ordeni, siis püüab mees sellega oma suursugusust ja tähtsust rõhutada ning selle fakti väljaütlemisega püüab ta ka oma valijaid uskuma enda tähtsuses Eesti poliitmaastikul. Samas artiklis sõnas Savisaar veel: „Mulle meeldis, et samal ajal minuga sai selle ordeni ka Valeri Gergijev, kellest ma lugu pean (Postimees 2013)
Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus. Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed (Nierenberg 1997: 23). Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda (Nierenberg 1997:12). Kurameerimisliigutused ja signaalid
- Internaliseerumine omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch'i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega. Kõik katseisikud läksid 300 V-ni, 63% lõpuni ehk 450 V-ni - Autoriteet on isik, kelle on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida - Allumine autoriteedi käsklusele - On osa igapäevasest sotsiaalsest elust (Hofling'i haiglaeksperiment) - Kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seisukohad erinevad käsuandja omadest - Kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema
1.3. Emadest ja isadest Tihti kasutatakse Eesti aladel ja mujal sõna “haldjas” (vms) asemel, sellele eelnevalt või sellega paralleelselt liiteid “-ema” ja “-isa”. Keltide poolt austatud oraakellike võimetega emasid “/.../ ei kutsuta /.../ emadeks lastesünnitamise võime pärast. Ema ja isa olid antiikmaailmas tihti austavad tiitlid, mis viitasid vastavast soost küpsele ning autoriteetsele isikule – nagu vaimulike tiitlid tänapäeval. “ (Jones, Pennick 2003:119-120) Eesti rahvajuttude järgi võib arvata, et ka siin tähendas “ema” või “isa” mitte perekonnasisest staatust, vaid nii kõnetati endast vanemaid ja auväärsemaid. Eraldi küsimus, mis nõuab samuti lähemat vaatlemist, on “emade” ülekaal “isade” üle põhjamaade ja eesti pärimuses. Üheks võimalikuks põhjenduseks on kindlasti matriarhaatlik
- Internaliseerumine – omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine – mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) – inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch’i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega. Kõik katseisikud läksid 300 V-ni, 63% lõpuni ehk 450 V-ni - Autoriteet on isik, kelle on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida - Allumine autoriteedi käsklusele - On osa igapäevasest sotsiaalsest elust (Hofling’i haiglaeksperiment) - Kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seisukohad erinevad käsuandja omadest - Kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema
· katsetulemused, · statistilised andmed, · standardid, normid ning kehtivad seadused, · paradigmad (üldtuntud teadmised, meetodid, jne), · aksioomid ehk evidentsed tõed. Empiirilised põhjendid on ratsionaalsed ning objektiivsed. Nad tõestavad teesi veenvalt. II) Aprioorsed (ld. a priori kogemusest sõltumata): · viited varem tõestatud asjaoludele, · viited eksperti arvamusele, · viited autoriteetsele organisatsioonile, · demagoogilised võtted, · usk, veendumus, · intuitsioon. Aprioorsed põhjendid ei tõesta teesi veenvalt. Põhjendite reeglid · põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. · põhjendid peavad olema küllaldased. · põhjendid ei tohi olla kahtlased. · põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. · vajaduse korral tuleb põhjendeid eraldi tõestada. Põhjendite vead · põhiviga (ld
Siis ütles Tom: «Nüüd, kui sul on asi juba selge, pane hoogu juurde!» Ja nad «panid hoogu juurde», lõõtsutades ja higistades raskest tööst. Mõne aja pärast ütles Tom: «Kuku maha! Kuku nüüd! Miks sa ei kuku?» «Ma ei taha! Miks sa ise ei kuku? Sina jääd alla.» «See ei tähenda midagi. Mina ei tohi kukkuda. Raamatus pole nii. Raamatus seisab: «Siis lõi ta ühe tagantkäe-löogiga vaese Guisborne'i Guy maha!» Sa pead ümber keerama ja laskma endale selga lüüa.» Sellele autoriteetsele põhjendusele ei saanud vastu vaielda, niisiis pöördus Joe ümber, sai hoobi ja langes. «Nüüd pead sa laskma mul sind tappa,» ütles Joe. «See on õiglane.» «Ma ei või ju seda. Raamatus ei ole nii.» «Aga see on alatu. Muud midagi.» «Kuule, Joe, sa võid olla munk Tuck või Muck 1 Poisid mängivad Robin Hoodi. Hood on legendaarne kuju inglise rahvalauludest, kes röövis ainult rikkaid ja jagas saaki vaestega. Tema elukohaks oli Sherwoodi mets. Guy Guisborne oli