lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974-2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) ,,Tahaksin olla autobuss" - luulekogu analüüs Teemad: Armastus "Valgre" loodan ma tõesti et üle sest saan et sa ei armasta mind und pole öösel sest igatsen sind sinilind Tänapäeva inimene "Tahaksin olla autobuss" ah on nii häbi inimene olla ma tahaks olla Scania või Volvo ka olla vana tüüpi Ikarusiks
kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Teosed Luulekogud: Proosateosed: "Naine on mees" "Presidendi suur (1999) saladus" [lastejutustus] "Contrarünnak" (2004) (2004) "Tahaksin olla Näidendid: "Kõrts" (2007), koos autobuss" (2008) "Okseoksjon" (2011) Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad.
· "Lugejad sügisel tibutavad... " · "Tähekaardid" · "Tuul kägistab ust" Väike Mati sõrme pistis pepu auku · "Contrarünnak Pärast seda kuulsid teised hirmsat · "Liivatee imepeen seeme" pauku · "Minu jonn" · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" Väike Mati pani sõrme ninna · "Tahaksin olla autobuss" Pärast jäi see hoopis kinni sinna · "Contra aastahing 2010" · "Poiste aabits" Kasutatudkirjanuds · http://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Loomingust · http://roland.pri.ee/roland/HTML/Luulet.ht m
(2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) "Okseoksjon" (2011) seinakalender "Contra luule" (2012) "Urvaplaaster" (2012) "Kondas kohtab Contrat" (kunsti ja luuleraamat) (2013) "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013) "Kõik on kõige targemad" (2015 tuli välja) „Okseoksjon“ See on humoorikas absurdiluulekogum, mis on kirjutatud nii vaba, kui ka vahelduvvärsis
•Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) • "Tarczan" (1998) • "Naine on mees" (1999) • "Tuul kägistab ust" (2002) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Okseoksjon" (2011) • "Urvaplaaster" (2012) • "Kõik on kõige targemad" (2015) Kokku on Contra väljastanud 26 luulekogu. "KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD" Lastele suunatud absurdi luule, "SUVEVAHEAJA OOTUS" mille teemaks on koolielu erinevad Päike kõrgel taevas pillub kiiri nagu nooli,
valitsemine; politsei töö jne.). Näiteks: muusikat saab teha ka nii et sul ei ole muusikariistasi tarvis, lased arvutist muusika ning laulad kõrvale ja ongi pala valmis. Politsei saab kaamerate ja arvutitega jälgida inimesi ning mõõta nende kiirust radariga. Info levimine on samuti tehnikaime (arvuti) abil kiirem kui varem. Loetlen ülesse siis ka "tehnikaimed", mida ma igapäevaselt kasutan. Näiteks: ahi, lamp, arvuti, telefon, kalkulaator, raadio, televiisor, mp3, autobuss jne. Ma arvan, et tehnika on meie elu kergemaks teinud. Ning see meeldib, ma arvan, enamustele inimestele. Me ei lepiks, vabatahtlikult, sellega kui meilt võetaks tehnika ära. Epp 10c klass
lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda
Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus lugeda. Contra ei kasuta oma luules eriti personifikatsioone, metafoore ega hüperboole. Küll aga leidub tema luuletustes küllaga epiteete. Luulekogud • "Ohoh!" (1995) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Urvaplaaster" (2012) • "Contrarünnak" (2004) • "Okseoksjon" (2011) • "Kõik on Kõige targamad“ Luulekogu „Tuul kägistab ust“ • Kõik luuletused on täiesti erinevad ja jutustavad erinevatest teemadest. Minu arvates nendes luuletustes sügavat sisu pole ja luule räägib enamasti sotsiaalsetel teemadel. Loetavaks teevad selle luulekogu väga tabavad riimid. Sõnakasutus • Kõnekujundid: Contra kasutab nii
Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid
Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 [Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Kuldmuna - 2007 Tahaksin olla autobuss - 2008 5 Lisad Luule näited: Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus
· ,,Krõlliraamat" · ,,Oma olemine, turteltulemine" · ,,Suur suislepapuu" · ,,Ühel viivul vikervalgel" · ,,Tere, tere, lambatall" · ,,Pille-Riini lood" · ,,Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" · ,,Triinu ja Taavi jutud" · ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" · ,,Triinu ja Taavi taskuteater" · ,,Enne punaseid palituid" · ,,Seitse väikest kuulujuttu" · ,,Onu Ööbiku ööpäev" · ,,Imeline autobuss" · ,,Pähklist paat" · ,,Õues kasvab tiritamm" · ,,Koolilapse 12 kuud" · ,,Ärge uskuge maastikku" · ,,Kes oli kõige tugevam" · ,,Nääriametid" · ,,Filmikrõll" · ,,Sügispeeglimäng" · ,,Jänesepojaõhtu koos isaga" · ,,Meil maal" · ,,Tõmblukuga kass" · ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" · ,,Krõll ja igasugused hääled" · ,,Krõll ja pannkoogitegu" Ellen Niidu preemiad :
esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga. Seetttu on Contra nutud esineja kikvimalikel ritustel, sealhulgas vga palju koolides. TARTU-URVASTE 8.40 (29.12.1997) buss hetkega distantsi suutis katta vis Kambja olla ldse olemata vaid aimdus Maaritsa i duumaju naverna buss hku mda letas Saverna ma olin alles Kanepis kuid seni buss tegelikult judis Urvasteni kui lpuni ji vaid ksainus peatus buss pidurdas ja kogunisti peatus Vtsin luuletuse raamatust Tahaksin olla autobuss. Vtsin selle luuletuse, sest see rgib Contra kodupaika sidust ja see on lbusalt vljendatud. Doris Kareva Doris Kareva sndis Tallinnas 28. novembril 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta ppis 1966-1977 aastatel Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977. aastal Tartu likooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal asus ta tle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastal 1982 sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992 kuni 2008 oli
laululisus, säravalt virtuoosne keelekasutus ning leidlikud riimid. Contra loomingus leidub ka palju paroodiaid, kalambuure, võru murret ning tema esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga ja muu loov eneseväljendus. Mõned näited Contra luulekogumikest: "Ohoh!" (1995) "Kesmasolin" (1996) "Contrarünnak" (2004) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Poiste aabits" (2010) Temalt on ilmunud üks proosateos: "Presidendi suur saladus", ta on teinud laulutekste näidenditele, kirjutanud ka näidendi "Kõrts" koos Andrus Kivirähkiga ja tõlkinund Allen Ginsbergi "Ameerika. Valik luuletusi 1947-1996". 4 Minu arvamus ja analüüs Parmude mesi Mesilasena lendasin parmude sekka võtsin ära neilt mee parmud tegid möö oi pullid parmud lillede lapsed lennata teie vahel on lahe naaseda meega
kes nüüd ütleks, kas cacao on kakao või on tsaotsao "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) "Tähekaardid" (2002) "Kuuseebu. Valitud "Tuul kägistab ust" (2002) jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Contrarünnak" (2004) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad.
kes nüüd ütleks, kas cacao on kakao või on tsaotsao "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) "Tähekaardid" (2002) "Kuuseebu. Valitud "Tuul kägistab ust" (2002) jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Contrarünnak" (2004) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad.
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud
"Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Viie pääle" 2005 "Kuldmuna" 2007 Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
"Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) Proosa "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) "Kuldmuna
· "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) 4 · ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) · "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) · "Tuul kägistab ust" (2002) · "Contrarünnak" (2004) · "Liivatee imepeen seeme" (2005) · "Minu jonn" (2006) · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) · "Tahaksin olla autobuss" (2008) · "Contra aastahing 2010" (2009) · "Poiste aabits" (2010) · "Okseoksjon" (2011) · seinakalender "Contra luule" (2012) · "Urvaplaaster" (2012) · "Kondas kohtab Contrat" (kunsti- ja luuleraamat) (2013) · "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013) Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) · "Tugitoolitsempioni eined" (2012) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus
ning vallutati mitu punavägede õhuvaatlusposti. Kuid siis saabus Võnnu piirkonda üks Punaarmee regulaarväeosa, ning veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. Kuid tuli tagasi umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi mehed Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona. Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema. Saagiks saadi veoauto, autobuss, kaks kuulipildujat ja muid relvi. Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga.Tartu poolt tuli punaväelaste grupp, kellega peeti lahing. Võidurõõm oli metsavendade poolel. Venelased tegid veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi. Elva ja Otepää ümbruses toimus metsavendade koondumine juba juuli esimestel päevadel. Koheselt
Luulekogud: Ohoh!-1995 Kesmaolin-1996 Üüratu üürlane- 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan - 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Kuldmuna - 2007 Tahaksin olla autobuss - 2008 Neiu E Kord ma kauni neiu E-ga luksusrestoranis sõin nüüd vaid klaasi värska veega teda kostitada võin kunagi tal ostsin selga viimase pariisi moe nüüd ta nartsusid ei pelga
× "Päike ja lamp" (1998) × "Naine on mees" (1999) × "Contra on õhk" helikassett, Contra loomingut autori esituses (2000) × "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) × "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) × "Tähekaardid" (2002) × "Tuul kägistab ust" (2002) × "Contrarünnak" (2004) × "Liivatee imepeen seeme" (2005) × "Minu jonn" (2006) × "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) × "Tahaksin olla autobuss" (2008) ~6~ Luulekogu: ,,Contramutter 10. Lend" Luulekogu näol on tegemist Contra neljanda kogumikuga, mis ilmus aastal 1997. Luulekogu puudutab mitmete luuletustega Konnula Eesti Piirivalves veedetud aega. On luuletusi ajateenistuse valudest, rõõmudest ja lihtsalt läbiaelatust. Keegi polnud selleks ajaks veel taasiseseisvunud Eesti Kaitseväe ajateenistusest luuletusi kirjutanud
hädaolukorras. Nendes kasutatakse intervjuusid lastega, reportaaže ja muid võtteid kus antakse edasi laste enda mõtteid ja tundeid. Üldisema arusaama järgi ei jagune raamatud laste- ja mittelasteraamatuteks vaid muude tunnuste järgi. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Välja võib siinkohal tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“ Piret Raud ja Ülo Pikkov on jõulised pildiraamatukultuuri edasi arendajad. Pildiraamat on see, kus pilt jutustab ja viib lugu edasi. Sõnu on sellises raamatus väga vähe või need hoopis puuduvad. Mare Müürsepa sõnul on meil palju häid illustraatoreid keda Eesti Lastekirjanduse Keskus nähtavamale toob. Oma iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt
asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis ammutab oma energiat suurest inertsi jõul pöörlevast hoorattast. Selle ratta telje küljes on omakorda kolmefaasiline asünkroonmootor, mis sõidu ajal toimib generaatorina, andes sõiduki veomootorile elektrienergiat. Hooratas ise asub bussi keskosas põrandas spetsiaalses kambris, mis on täidetud hõreda heeliumiga. 1950. aastal valmistatud esimese proovimudeli hooratas kaalus 1,5 tonni ning selle läbimõõt oli 1,6 m
või on kehale mõjuv kogujõud võrdne nulliga, on ka keha kiirendus võrdne nulliga ja keha liigub ühtlaselt ning sirgjooneliselt (erijuhul võib olla ka paigal). Inertsiaalsed taustsüteemid ei ole aga ainukesed. Lisaks inertsiaalsetele taustsüsteemidele on olemas mitteinertsiaalsed taustsüsteemid. Need on taustsüsteemid, mis liiguvad mistahes inrtsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Sirget teed mööda ühtlase kiirusega liikuvat autobussi võime lugeda inertsiaalsüsteemiks. Kui aga autobuss väljub peatusest, siis ta teatud teelõigil liigub kiirendusega ja sel juhul on autobussiga seotud taustsüsteem juba mitteinrtsiaalne. Sama on pidurdamise ajal peatusesse jõudmisel. Mitteinertsiaalses taustsüsteemis Newtoni seadus ülaltoodud kujul ei kehti, sest lisaks kehadele mõjuvatele tavajõududele tekivad mitteinertsiaalses süsteemis nn inertsijõud, mis võivad olla üsna keerukad ja sõltuvad otseselt mitteinertsiaalse taustsüsteemi kiirendusest.
· "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) · "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) · ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) · "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) · "Tuul kägistab ust" (2002) · "Contrarünnak" (2004) · "Liivatee imepeen seeme" (2005) · "Minu jonn" (2006) · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) · "Tahaksin olla autobuss" (2008) 15 Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005)
140 105 680 680 640 590 460 tabel 15: Kiirendusraja elementide väärtused Joonis 3:Kiirendusraja elemendid Kiirusmuuteradade kavandamisel tuleb tagada sõiduradade tasakaal. Jälgitavad kiiruslikud ja pikkuslikud väärtused on märgitud punasega. 33 8.5. Bussipeatuste tüübid Kõrvalekalle Peatunud autobuss takistab Maantee klass Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem põhisuun ast, m muud auto- ja jalgrattaliiklust I* II III IV V I. Suletud 6,0 Ei R H H tasku II. Avatud 3,04,0 Ei R R H tasku III
130 100 610 610 570 520 380 140 105 680 680 640 590 460 tabel 18: Kiirendusraja elementide väärtused Joonis 3:Kiirendusraja elemendid Kiirusmuuteradade kavandamisel tuleb tagada sõiduradade tasakaal. Jälgitavad kiiruslikud ja pikkuslikud väärtused on märgitud punasega. 8.5. Bussipeatuste tüübid Kõrvalekalle Peatunud autobuss takistab Maantee klass Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem põhisuun ast, m muud auto- ja jalgrattaliiklust I* II III IV V I. Suletud 6,0 Ei R H H tasku II. Avatud 3,04,0 Ei R R H tasku III
ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku tulekustutit igale korrusele võimalus on suure tõenäosusega 4. Autode hoiukohad: 4.1. Garaaz, boksidega garaaz, kinnine 1 tulekustuti iga 300 m² kohta, kuid vähemalt 2 parkla tulekustutit igale korrusele 4.2. Lahtine parkla 1 tulekustuti iga 50 auto kohta 57 5. Muud objektid 5.1. Autobuss (koos juhiga üle 17 2 tulekustutit, seejuures 1 neist peab asuma juhi istekoha), trollibuss, tramm läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab 1 tulekustuti olema igas liigendatud osas. Tulekustuti minimaalne tulekustutusaine mass 2 kg 5.2. Buss (koos juhiga mitte üle 17 1 tulekustuti minimaalse tulekustutusaine massiga 2 kg istekoha) ja veoauto 5.3
Vajalike transpordivahendite kogus ja liik tuleb seega tellida lähimate kesk- ja/või regionaalhaiglate kauguse kohaselt. Vajaduse korral tuleb siinkohal arvestada piire ületavate transportidega. Raviajad Rusikareeglina kehtib: kõndivate ja istuvate patsientide triaaž ei tohi kesta üle ühe minuti, lamavate patsientide peale ei tohi kuluda üle 3 minuti. Kergelt vigastatute ravi võib nõuda 3 minutit, raskesti vigastatute oma 12 minutit. Näide: 60 reisijaga õnnetusse sattunud autobuss tähendab 60 kuni maksimaalselt 180 minutit triaažiaega. Ideaaljuhul peaks olema poole tunni pärast, kuid mitte hiljem kui tunni pärast, iga vigastatu üle vaadatud. Teoreetiline kiirabi tööaeg sündmuskohal on 3 kuni 12 tundi. Vajalik personaliarv on 60 kiirabitöötajat, neist vähemalt 12 erakorralise meditsiini õde ja arsti ehk kokku 20 kiirabibrigaadi. Kokkuvõte Suurõnnetusel kiirabi tööga toimetulek nõuab kiirabitöötajatelt täiesti teistsugust mõtlemist
annaabi.ee 
