Senati võim oli jätkuvalt suur ja ta oli vabariigiaegne poliitiline pea, kes kaalus igat tähtsamat küsimust, juhtis ilmaliku osa sise- ja välispoliitikat. Seega oli senat riigi poliitiline üldjuht, 30 Ibid 31 R.Sults, S.Põllumäe 2008. – Rooma õigus. //cmsmple.e-ope.ee/SKA/OIFil_ajalugu/? %D5IGUSAJALUGU::Rooma_%F5igus 32 Ibid 15 kelle käes olid küsimused sõjast, rahust, liidulepingutest ja autasudest. Senaatorite arv oli algselt 300 ning hiljem 600. Koosseisu täiendati iga 5 aasta järel, esialgu konsulite, hiljem tsensorite poolt. Rahvakoosolekute tähtsamad funktsioonid olid seadusandlus, magistraatide valimine ja kohtumõistmine.33 Vabariigi perioodi lõpuks oli tekkinud riik juba niivõrd suur, et ei suutnud end efektiivsel viisil enam juhtida. Kõik eksisteerivad magistratuurid olid Roomas ning rahvakoosolekud valiti Rooma elanikest
Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982
Natuke kiirkirjast: -tähti asendavad märgid; -vahet ei tehta suur-ja väiketähtedel; -kõiki häälikuid välja ei kirjutata, kiirkirja märk võib korraga tähendada mitut häälikut või tervet sõna; -kirjutatakse joonestikule, kus on 5 rida. Kasutatakse põhijoont, tõusu ja allatõstet. 26. Faleristika Faleristika on ametlike ordenite, aumärkide ja medalite uurimise ala. Tegelikult on see eesti keeles märgikunst või õpetus autasudest. Üheltpoolt uurib autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, ühiskondlikke nähtusi, mis põhjustavad autasude asutamist, uurib autasude väärtust, kunstistiili, valmistustehnoloogiaid, juriidilisi aluseid jne. Ometi on faleristika rohkem tuntud, kui autasude , teatud tähendusega esemete, enamasti kullasepatoodete uurimine, olles seega numismaatika haru. Termin tuleneb Falera nimetusest. Statuut- täpselt määratletud reeglid autasude andmise kohta
ehk nagu tolleaegsetes sõjateadetes öeldi Galiitsias. Sama aasta novembrist määrati ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ning ülendati 15. augustil 1916 alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Laidoner Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, kuid viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Laidoneri karjäär Vene sõjaväes. I maailmasõja kestel oli ta saanud 2 korda kergelt haavata ja ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1.jaanuaril 1918 ja asus diviisiülema ametikohale 5. jaanuarist. Oli sel ametipostil 19. veebruarini 1918, mil pidi Eestis võimul olnud enamlaste nõudel tagasi astuma.
organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus- tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, ... ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele. Empaatia hoolikas järgijate tunnete arvestamine paralleelselt teiste faktoritega
Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, ... ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele.
jätkuks. Remarque hakkas noorelt lisaraha teenima klaveritundide andmisega. Poisile meeldis loodus (kogus liblikaid), samas köitis teda ka elegantne elu. Tal oli kaks õde, kellest üks hukati II ms ajal koonduslaagris. Aastal 1916 läks noormees vabatahtlikuna rindele. Episoodid, mis temaga toimusid, kajastuvad ka ,,Läänerindel muutuseta". Osales ka Somme'i lahingus, kuid sai haavata ning hiljem rindele ei naasnud. 1917. aastal lahkus armeest, loobus vastumeelsuse näitamiseks kõikidest autasudest. Jätkas õpinguid ning töötas õpetajana, kuid peagi lõpetas ametiga. Mees leidis, et pärast läbielatut ei suuda ta olla piisavalt inspireeriv, et õpetajaametiga toime tulla. Hiljem oli näiteks võidusõitja, aga ka ajakirjanik. Abiellus näitlejatariga. 1929. ilmus romaan ,,Läänerindel muutuseta", mille menukus oli erakordne esimese aastaga tõlgiti see 26 keelde. Populaarsus tulenes asjaolust, et teos kujutas sõda sellisel kujul nagu see ka tegelikult oli
5 Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine. Spordi all mõistetakse institutsioonilisi võistluslikke tegevusi, mis sisaldab kas suurt kehalist pingutust või kompleksset kehaliste vilumuste kasutamist indiviidide poolt, kelle osalemine on motiveeritud tulenevalt isiklikust naudingust ja välistest autasudest lähtuvalt. Institutsionaliseerumine on sotsioloogiline mõiste, mille all mõistetakse protsessi, mille kaudu tegevused ja organisatsioonid ajaliselt ning tegevuslikult standardiseeritakse. Institutsionaalsed tegevused omavad formaalseid reegleid ning organisatsioonilist struktuuri tegevuste sooritamisel. Nii erinevad spordi sotsioloogi seisukohalt vabal ajal iseseisvalt mäesuusatamisega tegeleva inimese
senises tõekspidamises, et "klassikaliseks" hea juhi tunnuseks on ülitemperamentne suhtumine kõigesse, mida peetakse karismaatilisuse ja jõu ilminguks. Praktika tõestab aga et liigne impulsiivsus (eriti otsuste tegemisel) ei ole eduka juhtimise eelduseks. Motivatsiooni puhul peab Goleman oluliseks eristada välist motivatsiooni sisemisest. Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon,... ). Sisemise motivatsiooni ilminguteks on kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Nn. saavutuste latti tõstetakse pidevalt kõrgemale ning peetakse täpset arvestust saavutuste üle. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel
tõenäosust, et käitumist korratakse. Seda osa õpingutest kutsutakse instrumentaalseks käitumiseks sest õppija on keskkonnast tingitud muutuste instrument, see mis toob kas kindluse või karistuse. Kindlus (tugevus) võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne pool koosneb autasudest nagu seda toit, aurahad, raha või auhind. Negatiivne koosneb sellest, mis indiviidile ei meeldi (see on raskem, sest me ei tea, kuidas erinev indiviid Joonis 5 Watsoni eksperiment rotiga käsitleb seda sündmust), nagu on hele valgus, vali hääl või must mähe.
annaabi.ee 
