Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aurukatlaga" - 14 õppematerjali

-Tants aurukatla ümber’’ Mats Traat
2
docx

,,Tants aurukatla ümber’’ Mats Traat

Teoses on kasutatud vanat Lõuna-Eesti kõnepruuki, mida tänapäeval enam väga kuulda ei ole. Tegevus toimub peamiselt maal, mistõttu on aurukatlal jutus väga tähtis roll. Aurukatelt kasutati tavaliselt viljapõldudel ning sellega töötamine võis olla väga ohtlik. Kuna aurukatelt ei saanud endale iga talu üksi lubada, siis kasutas seda ühte katelt mitu talu korraga. Samuti selle kõrge hinna pärast tuli aurukatlal olla töös mitukümmend aastat. See, et aurukatlaga teevad tööd mitu põlvkonda, ongi teose pealkirja mõte. Niinimetatud tantsud ongi nende erinevate põlvkondade eluajad. Teos on jagatud ära viie tantsu vahel. Esimene tants räägib, kuidas aurukatelt esimese viljapeksu ajal kasutatakse.Taavet, kelle autor on peategelaseks valinud rügab tööd koos enda perekonna ja naabritega. Iga generatsioon annab oma panuse äraelamiseks. Teine tants räägib, kui ohtlik on tegelikult aurukatlaga töötamine

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
Tants aurukatla ümber
14
rtf

Tants aurukatla ümber

Naiseks on ta kosinud endise karjatüdruku Roosi. Neil on üks poeg Edgar. Roosi on väga agar ja nõudlik perenaine, Taaveti elu aga varjutab ühele võlakirjale antud allkiri, mille järgi peaks tuldama talu vara arestima. Taavet on pidevalt sõjajalal naabertaluniku Pauliga. Paul on tugev ja tahab oma jõudu ning rikkust alati välja näidata, Taavet on jälle kavalam. Sel päeval tuleb taas vana Lusiksepp oma aurukatlaga. Tema abilisteks on seekord vana vallakasaka poeg, Eedi Eesnek. Eedi ei ole südamega tööjuures. Talle ei meeldi olla peremeeste käsualune, ta unistab elust kus kõik on võrdsed. Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur. Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata

Kirjandus → Kirjandus
140 allalaadimist
Mats Traat - Tants aurukatla ümber
3
doc

Mats Traat - Tants aurukatla ümber

Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta. Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud. Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu. Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks

Kirjandus → Kirjandus
301 allalaadimist
Mats Traat-Tants Aurukatla Ümber-sisukokkuvõte
6
doc

Mats Traat "Tants Aurukatla Ümber" sisukokkuvõte

Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta. Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud. Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu. Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks

Kirjandus → Kirjandus
96 allalaadimist
Mats Traat-Tants Aurukatla ümber
3
docx

Mats Traat "Tants Aurukatla ümber"

eraisikute vilja ei peksa. Kolhoosiesimees Arvo Saaremägi on noor üheksateistkümne aastane poiss, kes tegelikult ei tea kolhoosi juhtimisest midagi. Nurme Vilma ning Arvo vahel on tekkinud sümpaatia. · Eesner saabub Aiastele, temast on saanud kohoosi partorg, äärmiselt tähtis mees. Ta tõreleb talurahva ja esimehega, et viljavarud pole valmis tehtud ning käsib koheselt aurukatel tööle panna. Samuti vihastub Eesner, et Sirgaste eravilja on kolhoosi aurukatlaga pekstud, ta seab ise masina tööle ning tõreleb Arvoga. · Masinist Elmar, kes on purjus, saab Eesneri omavolitsemise peale niivõrd vihaseks, et tahab talle labidaga pähe virutada, kuid hoop tabab Arvot. Jällegi on Aiaste talus rehepeksu ajal juhtunud mõni õnnetus ning noor Saaremägi toimetatakse linna arsti juurde. Ka Elmaril kästakse kaasa tulla. · Vilmat valdab meeleheide. Ta mõtiskleb selle üle, miks temal armastuses sugugi ei

Kirjandus → Kirjandus
1040 allalaadimist
Soojusmasinad
9
docx

Soojusmasinad

Tahket kütust kulus palju ning sõidukitel oli tarvis tihti peatusi teha, et kütet juurde võtta. Kuna ühiskonna vajadused kasvasid ning oli vaja kiiremini läbida pikemaid vahemaid ning teha rohkem tööd, püüti leida energiatootmisviise, mis oleks energiarikkamad teatud koguse kütte kohta. See viiski edasi vedelkütuse, nafta ja bensiini, kasutuselevõtmiseni. Tänapäeval töötab enamus soojusmasinaid nende kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal oli küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline motor

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Soojusmasinad
14
doc

Soojusmasinad

See viiski edasi vedelkütuste, nafta ja bensiini, kasutuselevõtmiseni. Tänapäeval töötab enamus soojusmasinaid nende kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". Newcomen'i atmosfääri aurumasin 6 James Watti aurumasin: James Watt (1736-1819): Üks esimesi jooniseid aurumasinast: Thomas

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
Aurumasin
11
doc

Aurumasin

juurde võtta. Kuna ühiskonna vajadused kasvasid ning oli vaja kiiremini läbida pikemaid vahemaid ning teha rohkem tööd, püüti leida energiatootmisviise, mis oleks energiarikkamad teatud koguse kütte kohta. See viiski edasi vedelkütuste, nafta ja bensiini, kasutuselevõtmiseni. Tänapäeval töötab enamus soojusmasinaid nende kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". James Watt James watt oli sündinud 19. jaanuraril 1736. aastal Greenock`is.Tema isa oli laevamehhaanik ,laeva omanik ja töövõtuorganisaator,samal ajal Jamesi ema ,Agnus Muirhead oli silmapaistvast perest ning oli väga haritud naine. Watt ei käinut koolis eriti tihti,selle asemel õpetas teda kodus ema.Ta oli väga osav, tal oli andekus

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Mats Traat --Tants aurukatla ümber
6
doc

Mats Traat - "Tants aurukatla ümber"

Põllul koristatakse vilja kombainiga. Aurukatel on välja vahetatud. On alanud uus ajastu. Kõik on muutunud. Mida peetakse tähtsaks talus /töödes/ inimeste vahelistes suhetes? ESIMENE TANTS: (keisriaegne Eesti u. 1914-1918) · Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. · ,,Jälle tulevad mehed aurukatlaga. Keegi pole neil käskinud seda tööd ette võtta ja nad võiksid vabalt ka tulemata jääda. Sellest ei muutuks suuremat midagi, vahest ainult niipalju, et kui ei tuleks nemad ei tuleks keegi teine. Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis." · ,,Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele." · ,,Ära anna kuumaks aetud hobusele külma kaevupõhja vett, hoia hobust, looma, lindu

Kirjandus → Kirjandus
315 allalaadimist
Igiliikur
17
doc

Igiliikur

Tahket kütust kulus palju ning sõidukitel oli tarvis tihti peatusi teha, et kütet juurde võtta. Kuna ühiskonna vajadused kasvasid ning oli vaja kiiremini läbida pikemaid vahemaid ning teha rohkem tööd, püüti leida energiatootmisviise, mis oleks energiarikkamad teatud koguse kütte kohta. See viiski edasi vedelkütuste, nafta ja bensiini, kasutuselevõtmiseni. Tänapäeval töötab enamus soojusmasinaid nende kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab".[3] 1.3. Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
Energia ja keskkond kordamisküsimused
9
docx

Energia ja keskkond kordamisküsimused

Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised? põletamine restil; tolmpõletamine; põletamine keevkihis; tehnoloogiad tahke kütuse gaasistamisega 57. Mida näitab liigõhutegur? võimsust ja küttekulu. 58. Millised on põlemise soojuskaod? Millised on teised aurukatlaga seotud soojuskaod? soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; soojuskadu vingugaasi ja teiste põlevate gaasiliste komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis (kadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest) soojuskadu tuha ja lendtuhaga tuha füüsikaline soojus ja põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojus kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu, mida võetakse arvesse siis, kui põlemise kasuteguri arvutamisel soovitakse

Elektroonika → Energeetika
35 allalaadimist
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

4.elektrilised mõõtmised 5.el. seadmete ja aparaatide kommutatsiooniseadmete signalisatsioon.Kilbi sisse on monteeritud alumiiniumist või vasest erivärvi latid ehk siinid,mille külge kinnituvad läbi juhtimisaparatuuri generaatorite peavoolu juhtmed. Esipaneel on vastavalt generaatorite arvule jagatud sektsioonideks,mis on varustatud vajalike kontrollmõõteriistadega(v,a,w,oom) juhtimisaparatuuriga (releed, nupud, lülitid, kaitsed) 54.Termoõlikatla eelised ja puudused võrreldes aurukatlaga. 55.Käsi-, automatiseeritud- ja automaatjuhtimine.(Vaata järgmist küsimust!! ja55). Automaatjuhtimine on juhtimise liik, milles hoitakse tööparameetreidühtlasel reziimil. Või muudetakse soovitud viisidel. Automaatjuht ja reguleeritav objekt moodustab süsteemi. Automaatkontroll - kontrollib parameetreid ja vajadusel salvestab neid automaatselt. Tänapäeva seadmetes võib kontrollitavaid parameetreid olla tuhatkond. Sellest tulenevalt on ka automaat signalisatsioon. 56

Merendus → Laevamehhanismid
113 allalaadimist
Tehnika ajalugu
19
doc

Tehnika ajalugu

Töövõimelist konstruktsiooni ei õnnestunud tal luua. Esimese töökõlbliku aurujõul käitatava veetõsteseadme ehitas inseneriväekapten Thomas Savery. Sai patendi 1698. Kasutas kaht anumat, mis vaheldumisi täideti vee väljatõrjumiseks auruga, järgnenud mahajahutamise tagajärjel toimus vee ülesimemine. Savery masinast praktilisemaks osutus Thomas Newcomeni konstruktsioon, mis ühendas kolvi ja silindri eraldi asetseva aurukatlaga. Universaalse aurumasina loojaks sai sotlane James Watt (1736-1819). Tänu Joseph Blacki avastatud latentsele soojusele tärkas Wattil mõte ümbritseda silinder aurusär-giga ja lisada auru kondenseerimiseks eraldi kondensaator. 1782 esitas Watt patendi kahepoolselt töötavale aurupaisumisega masinale, kus algupärane planetaarmehhanism tagas pöördliikumise. Hooratas, ventiil ja tsentrifugaalregulaator võimaldasid masinal ka järsul koormuse muutumisel säilitada ühtlast kiirust.

Tehnika → Tehnikalugu
94 allalaadimist
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel teeb sama. Stiilimäng. Eriti oluline panus ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) ­ üks olulisemaid sõjaromaane, isiklik tagapõhjaga). Heino Kiik ­ proosa fenomeni ettekuulutajaks 1960ndate lõpul, mil tehti skandaalne romaanivõistlus. Lähiajaloo kujutlus, mida paljud lugejad mäletavad. Kolhoosikorra algus ilustamata moel. Puudutab samasid teemasid nagu Traat aurukatlaga. Armastab mängida tabuteemadega. Käsikirjad jäid tsensuuri väravate taha kinni (,,Ma armastasin jaapanlannat" ja ,,Maria Siberimaal", mis ilmus 1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973­85. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun