Mida teie arvate? Kuidas teatada tähtsaid uudiseid? "Mida teie arvate?"-on jutusaade, mille saatejuhiks on Maire Aunaste. Saade on eetris igal reedel kell 20.05. Minu jutusaade oli eetris 20.Novembril 2009.aastal. Stuudio iseenesest näeb välja suur. Lava on sinine ja laval istuvad eksperdid koos saatejuhi Maire Aunastega kes ekspertidele küsimusi esitab.Stuudios on samuti ka stuudiopublik, kes kõigele kaasa elab.Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti näeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti näitlejad.
Maire Aunaste Kristina Harun Maire Aunaste (neiupõlvenimega Maire Ütt; sündinud 7. novembril 1953) on eesti ajakirjanik ja saatejuht. Aastatel 19771983 õppis M.Aunaste Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonnas Ta on olnud kaks korda abielus. Tütar Elis Aunaste on ajakirjanik Töö televisioonis ja raadios lick to edit Master text stylesTöötas kaheksa aastat ETV uudistetoimetuses, saate AK Second level reporterina. Ta on juhtinud Eesti Third level Televisioonis kokku 10 aastat Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s
tuhandeid eestlasi. Rahvastikuministri büroo andmetel on Eesti hetkel üks suurima välissündinud elanikkonna suhtarvuga riike Euroopas. Nimelt moodustavad võõrsil elavad rahvuskaaslased lausa viisteist protsenti eestlaste koguarvust. Mida Eesti inimesed mujal maailmas teevad, miks nad on siit ära läinud? Kas nad plaanivad ka tagasi tulla? Sügisel käis ETV-s saatesari nimega ,,Meie Euroopas", mida juhtis Maire Aunaste. Saate eesmärk oli tutvustada eestlasi, kes elavad erinevates Euroopa paikades. Igas saates võis näha inimesi, kes naeratavad ja säravad, ülirahul oma otsusega just sinna elama asuda. Maire Aunaste vastas küsimusele, miks see nii on, et kui tema Ameerikast tuli, naeratas ja kallistas ta samuti kogu aeg. Pisut aega hiljem aga mitte. ,,Eestis tabavad sind hoobilt igasugused mured ja hirmud. Keerad televiisori lahti ning kuuled pidevalt ainult probleemidest," selgitab Maire Aunaste
kõrge hinna eest. Referaadi eesmärk on lugejale teada anda, milliste omadustega peavad olema riideeseme kangad, et nad oleksid talle sobilikud, mugavad ja kauakestvad. Antud referaadis on välja toodud kangaste omadused füüsikalis-mehhanilised, hügieenilised ja tehnilised. Need on põhilised omadused, mida peaks jälgima riideesemete valikul. Samuti on välja toodud, millised omadused on positiivsed, millised negatiivsed. Refereering on põhiliselt koostatud L. Aunaste raamatust ,,Õmblusmaterjalid". 4 29. oktoober 2010. a. TTKK 1. KANGASTE FÜÜSIKALIS-MEHAANILISED OMADUSED Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus. a. Tugevus Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi
Millal? Neljapäeval Kes? Research in Montion (RIMM) Juhtlõik koosneb kolmest lausest, milles on kokku 2 koma ja 40 sõna. 2.2.Struktuur on keskpärane. Juhtlõik on ebatäpne. Teema arendus laiendab juhtlõigus kirjapandut, tuuakse sisse vähemtähtsad tegelased ja faktid, kirjutatakse lahti alateemad mis on igas lõigus uus. Taustamaterjalis puuduvad kommentaarid, selgitatakse, mis hakkab juhtuma. 3. Elis Aunaste krahh ,, Laulud tähtedega " proovis: mõtlesin korraks loobumisele www.sloleht.ee 03.10.2008 3.1 Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Soov loobuda konkursist Millal? Neljapäeval, 3. Okt. Kes? Elis Aunaste Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 20 sõna. Pühapäeval...tunnistas, et...loobumisest. Aktiivne tegusõna: Loobuma 3.2 Struktuur on keskpärane.
Sõbranna leidis ühest poest varbavaheplätud, mis maksid veidi üle 1000 krooni. Loomulikult ta ostis need. Kui Paula küsis ta käest, et kas tal kahju ei ole rahast, sest plätusid saab ka 50 krooniga, ütles sõbranna, et ta ei ole nii odav tüdruk. Paljud inimesed, kellel on raha, arvavad, et neil on ka võim. Nad leiavad, et mida rohkem on raha, seda võimsamad, olulisemad ja paremad nad on. Eelmisel nädalal sai kohalikust lehest lugeda, kuidas Maire Aunaste Kuivastu sadamas lihtsalt end ise praami peale surus. Vastukaja sellele loole ei olnud just positiivne. Nii mõnedki arvasid, et ta peab ennast teistest paremaks, kuna tal on raha ja ta on tuntud. Raha ei taga alati edu ja õnnelikku elu. Kõik materiaalne ei tee meid ka rikkaks. Rikas on see, kes teab, et tal on piisavalt ja oskab sellega ka rahul olla. Rahulolu saavutamiseks on minu meelest vaja eelkõige tasakaalu iseendas leida
Poleks samuti ju millegi poole püüelda, unistada, kui kõik on sul käeulatuses. Iga lõpp on millegi uue algus, avades tee uuele võimalusele. Me peame õppima, et õnn on muutuv, kuid me peame nende muutustega kaasa minema, sest õnnele peab alati midagi eelnema ja järgnema. Tuleks lihtsalt rohkem märgata ilusaid asju enda ümber. Õeldakse ka ju, et igas halvas on killuke head ja igas heas on ka killuke halba. Nagu on kirjutanud ka saatejuht ja ajakirjanik Maire Aunaste: „Me ju armastame oma lähedasi, teeme tööd, mõnikord armastame elu ennastki-miks siis veeretab saatus meie teele katsumusi? Sest see ONGI elu. Kui oleme enesele elamise julguse juba võtnud, siis oleme endale võtnud ka riski tõusta hommikul õnnelikuna ja minna õhtul õnnetuna magama. Ja vastupidi. Ainult ühte päeva, ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus. Kuidas nendega
Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988
Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud: Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura
2015 2015.a. said lihtkvoodi 13 isikut: Savisaar Valimiskünnise ületas 2015.a. Eestis 11.VRK-s said (25 057), Rõivas, Toom, Kivimägi, Helme, kompensatsiooni- Ratas, Ligi, Paet, Kruuse, Talvik, Simson, 6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE, mandaadi Arno Sild ja Laaneots. Vabaerakond. Maire Aunaste Neist said osad ministriteks, nt Ratas. 11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Paet ja Toom on Europarlamendis, Padar, Hanno Pevkur, Heimar Lenk, Liina Kersna, Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Savisaar oli linnapea. Tamm ja Priit Sibul. Riigikokku tulevad nn joonealused asendusliikmed. Ülesanded. Kirjuta lahtritesse sobivad numbrid. NB
perioodil käidi esinemas koguni Leedus Lithuania festivalil , kus saadi ka tunnustuse osaliseks . Uus muutus tuli Mihkel Raua karjääris 1987. aastal peale ansambli Turist laiali minemist . Hardi Volmer kutsus Mihkli uude ansamblisse Singer Vinger kitarristiks . Koos grupiga esineti edukalt Soome provintsrockil . 1987. aastal lõi Mihkel kaasa sõbra Henrik Sal-Salleriga ansambli Ba-Bach . Kui ansambel Singer Vinger soiku jäi , proovis Mihkel Raud kätt stuudiomuusikuna . Ta osales Gar¨nek-Aunaste projektis , Kojamehe ansambli Kulo kasstettidel "Dysenteria" ja "Anarhia " . Samas lindistas Mihkel Kulo stuudioajast ansambli Merry Christmas Mr. Lawrencei esimese kasseti "Graffity Revolution" materjali . Vastutasuks loovutas Raud hiljem oma stuudioajad Kojamehele . Uude bändi kutsuti Mihkli poolt oma vanad sõbrad . Manageriks sai Sven Aberdaal , kes muutis grupi nime lühemaks . Aberdaali sõnul oli selleks kolm põhjust . Mida lühem nimi , seda paremini jääb meelde
kasutatakse tselluloosi- või pesuvahenditööstuses toorainena. * väävelhape, naatriumsulfaat ja tsinksulfaat, mis järeltööstusel erituvad pesuvette ja võimalik, et ka veekogusse. Viskoosi tootmisprotsessil on suuremateks probleemideks ettevõtete energiaallikad ja nende mõju keskkonnale. Viited · http://www.gorenje.ee/support/head_nouanded_ja_napunaited_koogis_tegutsemiseks/ups/ka ngad/jatke_viskoos · http://de.wikipedia.org/wiki/Viskose#Hersteller · Aunaste, L (1972). Õmblusmaterjalid. Trükikoda Ühiselu. 335 lk. · http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE %20KIRJELDUSED.KEEMILISED%20KIUD.pdf · http://teaspon.delfi.ee/est/viskoos/ · Boncamper, Irma (2000). Tekstiilikiud. Eesti Rõiva- ja tekstiililiit. 323 lk.
Alla, H. (2015). ETV+ hakkab näitama kultuuriteateid. Postimees, 24. september. Kasutatud 22.11.2015. http://kultuur.postimees.ee/3321997/etv-hakkab-naitama-kultuuriteateid DEBATT: Kas meelelahutuslik või mitte, kuid ETV+ peab olema loomulik ja siiras. (2015). Kasutatud 22.11.2015. http://www.ohtuleht.ee/689692/debatt-kas-meelelahutuslik-voi-mitte- kuid-etv-peab-olema-loomulik-ja-siiras ETV+ propagandakanaliks nimetamine kütab Facebookis kirgi. Sõna on võtnud Ligi, Ruussaar kui ka Aunaste. (2015). Kasutatud 22.11.2015. http://www.ohtuleht.ee/687804/etv- propagandakanaliks-nimetamine-kutab-facebookis-kirgi-sona-on-votnud-ligi-ruussaar-kui-ka- aunaste Homme jõuab esimest korda eetrisse venekeelne telekanal ETV+ Vaata, mis programmis on! (2015). Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-jouab- esimest-korda-eetrisse-venekeelne-telekanal-etv-vaata-mis-programmis-on?id=72553463 Ivanov, P. (2015). Me venemeelne meedia pole enam kivistunud
Seega peaksid erakonnad läbi mõtlema uuesti, mis on nende eesmärgid ning kuidas neid saavutada teiste mahategemiseta. Samuti on levinud ühest erakonnast teise liikumine ehk poliitikud ei ole kindlad ühes erakonnas, vaid liiguvad sinna, kus neil parasjagu kasulikum on. See tekitab valijas aga rohkem segadust. Lisaks on levinud „poliitbroilerid,“ kelle poolt hääletatakse ebapoliitilistel põhjustel. 2015. Aasta Riigikogu valimistel osutusid valituks teiste seas ka saatejuhid Maire Aunaste ja Heidy Purga, kelle eelnevat poliitilist tegevust pole kuskil näha. Erakondade käitumine ja suhtumine mõjutab otseselt poliitilist kultuuri ning siin on arenguruumi veel palju. Poliitilisest kultuurist rääkides ei saa minna mööda mõistest demokraatia. Vaidlusi teemal, kui efektiivne on Eestis demokraatia, on peetud mitmeid. Formaalselt peaksid olema kõik demokraatia tunnused esindatud. Kodanikud osalevad poliitikas valimiste kaudu, kehtib
71732 (e) 73105 (e) 9498364 9504704 (e) 3515982 (p) 3509728 (p) (b) 1771604 : (e) 3553056 (e) : (e) 38200 (e) 37550 (e) : : 33005 33196 42590879 : 2998577 2986151 9705643 9809981 (e) 3720400 (e) 3718200 Nimi Arto Aas Jüri Adams Raivo Aeg Yoko Alender Andres Ammas Krista Aru Maire Aunaste Deniss Boroditš Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Igor Gräzin Helmut Hallemaa Hannes Hanso Monika Haukanõmm Mart Helme Martin Helme Andres Herkel Remo Holsmer Olga Ivanova Jüri Jaanson Toomas Jürgenstein Tiina Kangro Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Liina Kersna Johannes Kert Toomas Kivimägi Aivar Kokk Valeri Korb Mihhail Korb Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet
: : 33005 33196 42590879 : 2998577 2986151 9705643 9809981 3720400 (e) 3718200 Nimi Initsiaalid Sarnased Arto Aas AA 2 Jüri Adams JA 1 Raivo Aeg RA 1 Yoko Alender YA 1 Andres Ammas AA 2 Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Boroditš DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 2 Hannes Hanso HH 2 Monika Haukanõmm MH 3 Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3
3010598 2998577 2986151 9593038 9705643 9809981 3729500 (e) 3720400 (e) 3718200 Nimi Initsiaalid Mitu sarnast on Arto Aas AA 2 Jüri Adams JA 1 Raivo Aeg RA 1 Yoko Alender YA 1 Andres Ammas AA 2 Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Borodits DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 2 Hannes Hanso HH 2 Monika Haukanõmm MH 3 Mart Helme MH 3
3010598 2998577 2986151 9593038 9705643 9809981 3729500 (e) 3720400 (e) 3718200 Nimi Initsiaalid Unikaalsus Arto Aas AA 0 Jüri Adams JA 1 Raivo Aeg RA 1 Yoko Alender YA 1 Andres Ammas AA 0 Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Borodits DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 0 Hannes Hanso HH 0 Monika Haukanõmm MH 0 Mart Helme MH 0
8 Muuseas, suhetes lastega on üks väga omapärane nüanss. Vanasti, kui mees-naine mingil põhjusel üldse lahku läksid, jäid lapsed endastmõistetavalt isale kui talu omanikule ja perest lahkus ema. Tänapäeval on olukord ebavõrdseks kujunenud pigem vastupidises suunas: enamasti jäävad lapsed lahutuse tagajärjel ema kasvatada. Seda teemat käsitles ka Maire Aunaste saade ,,Meie" (ETV 2005), kus rääkisid üksikisad. (suuline vestlus psühholoog Aija Kalaga. 09.01.2008) 1.1.4. Naine ja töö 19. sajandi naine oli puhtalt koduperenaine. Ei olnud mõeldav, et tolleaegne põllekandja läheb linna karjääri tegema. Siis olid tööd traditsiooniliselt jaotatud: naine pidi toitma ja kasvatama trobikonda lapsi, vaaritama köögis, aitama meest põllutöödel, talitama loomad ja pimedatel talveõhtutel tegelema käsitööga
(http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php) Kokkuvõtteks Genderi aspektidest niipalju, et on pidevalt vaidlusi, kas telemaailm on nüüd naiste või siis meeste pärusmaa. Aeg aereneb ning nüüdseks on juba naisi päris palju telepildis ning on hakanud ka vaibuma jutud diskrimineerimistest. Nagu öeldud, soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. Meie kanalitelt tooks näiteks Maire Aunaste ning Anu Välba, ilma kelleta ei kujutaks telekanaleid ettegi. 3.6 IMAGE. Image on teatud ettekujutuste, ootuste, kogemuste ja teadmiste kogum mingi propageeritava toote, inimese või firma kohta. Inimesed ostavad ja tarbivad mitte niivõrd selle alusel, kas nende poolt valitud toodetel või inimestel on tegelikult need omadused, mida neil eeldatakse olevat, vaid selle alusel, milline on subjektiivne arvamus või ettekujutus nendest omadustest.
Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid - Grupitaju: pilt eri rühmadest - Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad
Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. • Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine – Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid – Grupitaju: pilt eri rühmadest – Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! • Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad
annaabi.ee 
