Küsimus 1 Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Vali üks: a. tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist
AUKARTUS ELU EES Schweitzeri arvates on eetika tähtsaimaks põhiprintsiibiks mõte, et inimene ei pea hoolitsema mitte ainult enda eest, vaid ka teiste inimeste ja meid ümbritseva inimühiskonna heaolu eest. Eetika, mis põhineb aukartusel elu ees, ei tee vahet kõrgemal ja madalamal, väärtuslikuma ja vähemväärtusliku elu vahel. See mõte kõlab küll ilusalt ja iseenesest mõistetavana, kuid selle lõpuni mõtestamine ja igapäevaelus reaalselt rakendamine tundub olevat meie ühiskonnas tihtipeale üle jõu käiv, kuna igaüks püüab seisab vaid iseenda eest ja peamisteks väärtusteks peetakse materiaalseid hüvesid. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab
"Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused (vt nt http://www.loomadenimel.org) on Albert Schweitzeri vaadetega
tõesti vaid üks kord. Miks mitte elada siis võimalikult meelepäraselt? Ole saa siis hipi või usklik. Elada tuleb nii, et ise rahul oleksid. Aukartust elamise vastu võib, aga ei pea kannatama. Artur Alliksaar on kirjutanud: "Et elu armastada, tuleb armu elustada." Armastus - inimeste, loomade ühiskonna vastu - võib ollagi elu ülal hoidvaks sambaks. Aukartus on selle jaoks vaid tikuke. Jah, austamine võib elu ülal hoida, kuid millist elu? Kardan, et tühja, igavat, mõttetut. Aukartusel elu ees pole mõtet, kui puudub armastus elu vastu. Hirm ei suuda kunagi asendada armastust. Armastus ei suuda kunagi asendada elu. Ja õigupoolest ei suuda elut miski asendada. Kristel Laurits
Veel peab märkima, et armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse põhielementi. Tegelikult aga nõuab aukartus, millega me iseenda eksistentsi peamesuhtuma, meid alati iseendale truuks jääma - loobuma tesklusest, millest meil ühes või teises olukorras kasu võiks olla, mitte alla vanduma võitluses täiesti õiglaseks jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas
William James i sõnul ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") elab tõde peamiselt krediidist. Ta pidas silmas 1) uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada IV osa. Algallikas: Albert Schweitzer Mõnd putukat hädas aidates 1 Õige! püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures 1 ? ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Aukartusel elu ees eetikast lähtudes 1 Õige! võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on
oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus, ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse, mitte saksa keel, jättis auke tema haridusse ja nii oskas kaheteistaastane Marie Antoinette vaevu lugeda või kirjutada oma emakeeles. 1767. aastal puhkesid Austria õukonnas rõuged. Kuna Marie Antoinette oli need juba läbi põdenud, oli ta immunne. See aga tähendas, et kaheteistaastane Marie Antoinette oli ainus võimalik
A. ? Mõni inimene ei ole 3 meetri pikkune B. Õige! Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit C. ? Mõni inimene on 3 meetri pikkune Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? A. Õige! Tõe vastavusteooriast B. ? Tõe kooskõlateooriast C. ? Pragmatismi tõeteooriast D. E. IV TEEMA Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Õige! võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mõnd putukat hädas aidates Õige! püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Õige! ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel
· nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud · nad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas · nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest · mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. · mõni nauding ei ole taskukohane. · mõni nauding on labane. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes · tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist · võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures · tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel
aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mõnd putukat hädas aidates püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mõnd putukat hädas aidates püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
" Aukartu elu ees" Aukartus elu ees kätkeb elementaarse vastutuse mõistet, mille me peame omaks võtma. Vastutuses peitub jõud, mis sunnib meid õilistama oma individuaalseid, ühiskondlike ja poliitilisi veendumusi. Aukartus elu ees on hõivatus tabamatust liikumapanevast tahtest, mis on omane kõigile olevale.Ta tõstab meid sooduks kõrgemale asjade tunnetamisest ja laseb meid puuks sirguda, mis on kaitstud põua eest, sest ta on istutatud ojakaldale. Inimene, kes aukartusel elu ees põhineva eetika omaks võtab, saab nõudmiste kaudu, mida too eetika talle esitab, peagi tunda nende elutute sõnade taga hõõguvat tuld. Oma raamatus" Aukartu elu ees" on Albert Schweitzer kirjutanud -Mingit elu kahjustades pean ma enne selgusele jõudma, kas see on tõesti hädavajalik.Vältimatuse piiri ei tohi ma ületada, ka mitte asjus , mis näivad tühised. Maamees, kes on heinamaal tuhat lille lehmadele toiduks maha niitnud, peab koduteel hoiduma
annaabi.ee 
