Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on
Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega
Klassikalistest teostest on just see minule kõige meelepärasem, mulle meeldib selle salapärasus. Kuna mainitud sümfooniat kasutatakse palju ka moodsas kunstis, pakkus see kontserdil kõige suuremat äratundmisrõõmu. Kontserdi solist Triin Ruubel on 2007. aastal lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske käe all, 2012. aastal Rostocki Muusika- ja Teatri Kõrgkooli prof Petru Munteanu juhendamisel ning lõpetab peagi magistrantuuri Ausburgi ülikoolis. Ta on võitnud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursitel, näiteks esimene preemia ja eripreemiad konkursil Kloster Schöntalis Saksamaal. Ta on olnud ka mitme rahvusvahelise fondi stipendiaat. Ta on soleerinud nii Estis kui ka välismaal, teinud koostööd Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute orkestritega. Triin Ruubel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus
solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi konservetooriumis, osalenud Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Ta on ka auhinnalisi kohti saanud ka järgmistel konkurssidel: III preemia rahvusvahelisel konkursil Tallinn 2006, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkursil Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus.
Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi. Huvitudes juba lapsepõlvest võitluskunstidest, on ta korduvalt saavutanud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel poksi-, taekwon-do ja kickboxingu võistlustel. Aastal 2008 võitis ta hõbemedali Võitluskunstide Maailmamängudel. 15-aastaselt tegi algust treeneritööga. Tema kasvandike hulgas on neli Euroopa meistrit, kümneid Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinnasaajaid ning suur hulk rahvusvaheliste turniiride võitjaid. Alates 1995. aastast on tegev Eesti Taekwon-do Liidu juhina; samuti kuulub ta Eesti Võitlusspordi Ühenduse asutajate
Peaosades olid Tanja Mihhailova, Dave Benton, Gerli Padar ja Stephen Hansen. Kõrval osatäitjateks olid WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime". Ta on rockbändi ,,glive" solist. Tema rolle: Jonni-Punn ,,Vankumatu tinasõdur", Gerda ,,Lumekuninganna", Sally Bowles ,,Cabaret", Florence ,,Chess", Sugar Kane ,,Sugar" ja Lotte ,,Detektiiv Lotte". Tanja Mihhailova lõpetas 2004 Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. 1996 saavutas ta laste lauluvõistlusel ,, Kuldne hääl" Grand Prix'. Tanja
Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139. Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli "kroonimata valitsejaid. Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire, tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti. 1991 aastal kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev. 1995 RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts. 2003. aastal kolis AS Kalev oma senisest asukohast Tallinnas Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi. AS Kalev Grupp annab tööd ligi 800-le inimesele. 2006 toimus suur sünnipäev, nimelt AS Kalev tähistas oma 200. juubelit. 13.06
Eda-Ines Etti Eda-Ines Etti (artistinimega Ines; sündinud 26. mail 1981 Haapsalus) on eesti laulja ja telesaatejuht.Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Elulugu Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Muusikaline karjäär Inese muusikaline karjäär algas pärast osalemist laulukonkursil "Kaks takti ette", mil lauljatar Maiken teda 2 QS Productioni projekti Class Act soovitas ning koos salvestati 2 lugu, millest esimene "Lift Me Higher" suhteliselt edukaks osutus. Seejärel alustas Ines soolokarjääri, salvestades 2 QS Productsioniga lood "One & Only" ja "Illusion of the Happiness".
(Suitsu, 2004) 5 1940. aastal, pärast riigikorra muutust Eestis, toimus ka magusatootjate natsionaliseerimine ja liitmine. 1. aprillist 1948 sai uue ühendatud ettevõtte nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Kogu nõukogude perioodi jooksul tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka suure osa endise Nõukogude Liidu tarvis. Samal ajal kogusid Kalevi tooted tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire, tuues koju auhinnalisi kohti mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt. (Suitsu, 2004) 1991. aastal moodustati vabriku Kalev baasil RAS Kalev, 1995 sai võimalikuks RAS Kalevi erastamine ning moodustati aktsiaselts. (Suitsu, 2004) Tänasel päeval toodab AS Kalev kahte suuremasse tooterühma kuuluvaid maiustusi: sokolaaditooteid (sokolaaditahvlid, kompvekid ja karbid) ja suhkrukondiitritooteid (karamellid, iirised, närimiskompvekid, martsipan, drazeed). Maiustusi on kokku ligikaudu 250 sorti.
BIOGRAAFIA Eda-Ines Etti artisinimega Ines Sündinud 26. mail 1981. aastal Haapsalus, muidu pärit Väike-Maarjast. Stiililt pop/rock muusik Aktiivne alates 1999 aastast kuni tänapäevani ELULUGU Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike- Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Ines on ka õppinud Eesti Humanitaarinstituudis anglistikat. Ines on olnud suhtes laulja Tanel Padariga. Hiljem oli tema väljavalitu USAs elav kunstnik Martin Saar. 2008 aasta suvel leidis Ines endale uue armastuse- portugallasest modelli Francisco d"Orey. MUUSIKALINE KARJÄÄR Inese muusikaline karjäär algas pärast osalemist laulukonkursil "Kaks takti ette", mil
konkurentsi väiksemad ettevõtted Riola, Endla, Eelis, Efekt jt. (Suitsu, 2004) 1940. aastal, pärast riigikorra muutust Eestis, toimus ka magusatootjate natsionaliseerimine ja liitmine. 1. aprillist 1948 sai uue ühendatud ettevõtte nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Kogu nõukogude perioodi jooksul tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka suure osa endise Nõukogude Liidu tarvis. Samal ajal kogusid Kalevi tooted tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire, tuues koju auhinnalisi kohti mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt. (Suitsu, 2004) 1991. aastal moodustati vabriku Kalev baasil RAS Kalev, 1995 sai võimalikuks RAS Kalevi erastamine ning moodustati aktsiaselts. (Suitsu, 2004) Tänasel päeval toodab AS Kalev kahte suuremasse tooterühma kuuluvaid maiustusi: šokolaaditooteid (šokolaaditahvlid, –kompvekid ja –karbid) ja suhkrukondiitritooteid (karamellid, iirised, närimiskompvekid, martsipan, dražeed). Maiustusi on kokku ligikaudu 250 sorti
· Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest sai 1971. a NSV Liidu riikliku preemia. 17. 1966-1969 Büroo- ja eluhoone Pärnus Täiesti erandlik Pormeistri loomingus. Ainus tänavafronti sobitatud linnamaja. Tänavajoonega haakub hoone majaesise tugimüüri ja madala muruterassi abil. Maja koosneb büroo-ja elamuplokist, mille vahele jääb kitsas sisehoov. 1960.aastatel võttis Pormeister osa mitmetest arhitektuuri ja planeermiskonkursidest saavutades hulgaliselt auhinnalisi kohti. Koos Sepmanniga oldi võidukad Viljandi Katsesovhoosi Päri asula planeerimise ja hoonestamise konkursil. Pormeister pidas suurepäraseks võimalust, kus terve maa-asula on ühe arhitekti kujundatud, et ei tekiks käekirjade sobimatust. 4 Ajastule iseloomulikult jäi väga palju projekte riiulile. 18. 1968-1970 Päri keskusehoone
ning õpetanud dzäss- ja poplauljatele lavaliikumist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Gerli Padar Sündinud 6. novembril 1979 Uhtnas. Alustas laulmisega varases nooruses. 1997 võitis ta lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". On osalenud erinevates sooloprojektides, muusikaligaladel, muuhulgas Andrew Lloyd Webberi 60. sünnipäevale pühendatud kontserdil ,,The Music of Andrew Lloyd Webber" Saku Suurhallis 2008. Ta on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga ,, Partners in Crime". Robert Annus 7 Sündinud 19. mai 1984 Tallinnas. Lõpetas 2008.aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu lavastaja eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana
konkursivõit, varem on Viru Valge saanud kaks disainivõitu. KALEV 1.3 Kalevi ajalugu AS Kalev sokolaadivabrik on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte. Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli "kroonimata valitsejaid". Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool Nõukogude Liidu piire, tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti. 1.3.1 Olulisimad aastad Kalevi ajaloos 1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd 1864 - Georg Stude ostab kondiitriäri ja laiendab seda. Stude äri toodangust olid eriti nõutud martsipanist figuurid ja käsitsi valmistatud sokolaadikompvekid. 1921 - asutatakse ASi Kalev tuntuim eelkäija sokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe. 1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev.
uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt. 1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli
soome keel (valdab vabalt) saksa keel (tõlgib sõnastiku abil) inglise keel (kõne- ja kirjakeel) Tunnustused Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja Harju maakonna kultuuripreemia Harjumaa Kultuuripärl (2008). Aastal 2010 kanti Tungal teose eest „Seltsimees laps ja suured inimesed“ eest IBBY lastekirjanduse aunimekirja ja 2014 anti talle lasteombudsmani tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ elutöö preemia. 2005. aastal anti L
ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139. Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli "kroonimata valitsejaid? Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire, tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti. 1991 - kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev. 1995 - RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts. 1996 - ASi Kalev aktsiad noteeritakse Tallinna Väärtpaberibörsil. 2003 - AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi. (Kalevi koduleht: http://www.kalev.eu/ajalugu ) 7 6. PREMIA
Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139. Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli "kroonimata valitsejaid?. Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire, tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti. (Ibid) 1991 - kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev. (Ibid) 1995 - RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts. (Ibid) 2003 - AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi. (Ibid) 2006 - AS Kalev tähistas oma 200. juubelit. (Ibid) 13.06. 2006 AS Kalev asutab tütarettevõtte AS Kalev Chocolate Factory, mis võtab
Samuti ei vahetanud lastega pered nii sageli elukohta ja neist kujunes tõeline "maa sool". Just Eesti maa-asustuse püsimine aitas oluliselt vältida venestamist, kuna linnaelanikkonna demograafilist struktuuri oli märksa kergem muuta. Et teadusuuringute raha kokku hoida ja ühtlasi siduda õppetööd teadustegevusega, võtsime oma tudengeid poole kohaga laborantidena tööle. Nii töötas kolmandik meie üliõpilastest. Küllap osaliselt ka tänu sellele võitis just EPA kõige rohkem auhinnalisi kohti Eesti üleliidulistel üliõpilasteaduse konkurssidel. Ka EPA-sse taheti sarnaselt teiste kõrgkoolidega luua sõjalise õpetuse kateeder. See oleks tähendanud vähemalt tosina ohvitseri tööleasumist, mis oleks ka hävitanud rahvusmeelse õhkkonna meie koolis. Õnneks suutsime kateedrile leida piisavalt mõjusaid vastuarg' mente. Samuti läks EKP Keskkomiteest läbi mu ettepanek kaotada kutselise parteisekretäri ametikoht EPA-s