1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga. Peale oma isa surma asus umbes seistmeteistkümne aastane Augustinus edasi õppima Kartaagosse retoorikat ja õigusteadust. Selles linnas, mis oli kurikuulus oma luksuse ja vabade kommete poolest, heitis Augustinus range kristliku eluviisi kõrvale. Ta õppis küll
Augustinuse kristlik filosoofia Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult
Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema) Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu Tema teine tippteos oli De civitate Dei Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale.
Kristuse jumalikku armu vastu võttes Kristlik seisukoht Inimelu põhiküsimus: Kas usk saab päästa meid patu tundmisest? Pärispatt Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama üleastumise pärast on kogu inimsugu määratud kannatama valu ja süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist
Katoliku kiriku pühak .Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu .Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal
Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde. Seega on tahtevabaduse probleem spetsiifiliselt kesk- ja uusaegne küsimus. Juba hilisantiigis leiti, et vaba on see, kes elab oma mõtete ja veendumuste järgi välisest sunnist hoolimata. Vabadusest saab mõtteprotsess, mille abil ennast maailmast välja arutleda. Kristluses see võimendub: filosoofia ei nõua vabaduselt enamat, kui tahte rakendamist tulemustest sõltumata.
muutus üldkasutatavaks ning suunas kogu Lääne eluhoiakuid keskaja lõpuni".60 Ja ikkagi läbis Augustinuse teoseid kurbus ja masendus. Ning naiste jaoks, kellele ristiusk oli eelnevalt olnud positiivne, oli Augustinuse ajaks kujunenenud lausa naistevihkajalik kalduvus. Augustinuse jaoks oli isegi mõistetamatu, miks Jumal üldse naissoo (kui õelad patule ahvatlejad) lõi.61 Tema elu läbivateks küsimusteks said patu olemus ja Jumala arm. Augustinusel tuli kokku puutuda donatistide lahkusuga, kelledele astus ta vastu teoloogilise rünnakuga. Ta kinnitas, et kirik on katoliiklik (ehk ülemaailmne), kui donatistide arvates piirdus kirik nende endiga. Augustinus ei pooldanud küll eksiõpetuse karistamisena surmanuhtlust, ent ometi andis ta selleks (keskaegne inkvisitsioon) õigustuse oma kirjutistega. Samuti pidas peaaegu 20 aastat Augustinus ,,raevukat sõda" pelagianismi vastu. Pelagius oli munk (kas
16. saj algus: kõrgrenessanss seest) 16. saj II pool: järelrenessanss Antiigi mõju avaldus paiguti ja isikuti Nn Belvedere Apollon erinevalt. (leiti arv. 1489) Renessansi arhitektuur Ekskurss: aja(loo)jaotus kirikud ja paleed Keskajal levinud: teoloogilised Vitruviuse teoste avaldamine ja ,,kuus kasutamine ajastut" juba Augustinusel antiikaja varemete kaardistamine F. Petrarca (1330. a-d): kristluse- ja eelne aeg mõõtmine, ka restaureerimine ehk ,,vana" (antiqua) ja kristlik aeg antiikse müüri- ja võlvitehnika ehk uurimine ,,uus" (nova) olulisimad elemendid antiigist: L. Bruni (1442): kolmikjaotus sammastik koos arhitraavi (keskmine
Võidutsev (juba igavikus) ja võitlev kirik. Neid kahte seob hierarhia. Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik. Kirikuliikmete pühadus lakkas olemast, jäi ainult saksakeelne pühadus. Asi on kandunud tänapäevani. Tavaliikmed eriti pühad pole. Augustinusel oli igatahes corpus mixtum. Filosoofia kujunemine pärast Augustinust Aastasajad pärast Augustinust kujunevad filosoofiliselt viljatuks. Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub viimase kasuks. Ilmutuse üleloomulik valgus näitab mõtlemisele suunda, filosoofia püüab seletada. Uurida tuleb siiski mõistusega. Algavad Euroopa misjoneerimise aastasajad. Halb kliima filosofeerimiseks. Dogma ja teoreetilised küsimused langevad tahaplaanile. Euroopa kujuneb
· Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks (see on vajalik) Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni (madalate tungidepõlgamine) · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik: täiuslikult harmooniline kogukond tõelise armastuse leidnud Augustinusel oli need tungid õige tugevad (ise ka tunnistas sead), oli aafriklasega abielus, sai lapse. Hilisemate filosoofiliste mõtisklusteni jõudes, mõistis, et tema armastus on madal, saatis naise minema, elas elu lõpuni tsölibaadis. Augustinuse pärand varauusajal · Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada (nagu platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus
Nt demokraatiat peeti kaua aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, ebavõrdsetel on ebavõrdne õnn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks
kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. 14 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Augustinus (354-430) Kui roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, siis Augustinusel määrab religioon poliitilise korra. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4
annaabi.ee 
