neid jõuga maksma panna. Mina arvan samuti, et sõnavabadus saab olla ainult juhul kui on olemas avalikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni ning vastu võtta teiste arvamusi. Inimene ei saa levitada informatsiooni, kui ei ole olemas publikut, kellele seda jagada. Informatsiooni saab levitada vaid juhul kui on olemas avalikkus. "Igal avaliku elu tegelasel tuleb maksta lõivu inimeste pahatahtlikkusele-vastutasuks saab ta raha ja auavaldusi."(Voltaire, lk 46) Iga kuulsus peab leppima einevate inimeste kommentaaride ja arvamustega, olgu need siis kas head või halvad. Näiteks peavad avaliku elu tegelased leppima sellega, mida meedia neist kirjutab. Tihti ei ole meedia kirjutised üldse tõesed, aga neid loevad väga paljud inimesed ja kujundavad endale isikliku vaate antud isikust ja annavad halvustavaid märkusi. Eks igal inimesel on oma arvamus ja vaadatakse mõne kuulsa inimese elu peale pahatahtlikult. Voltaire
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos
Hera- June Poseidon- Neptunus Ares- Mars Aphrodite- Venus Hades- Pluto Athena- Minerva Artemis- Diana Kronos- Saturnus 9. Riigi osa religioonis Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik flaamenid- väiksemate templite preestrid ! augurid- tuleviku ennustajad DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 10. Ristiusk tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma jumalatele ja jumalikustatud keisritele. Jeesus oli ristiusu rajaja. ! Apostlid- usu kuulutajad Ristiusu tähtsamad seisukohad: Kristlased olid ranged monoteistid. Oma usku pidasid ainuõigeks. Nende meelest olid teised jumlad põlastusväärsed. 11. Ristiusu levikule aitas kaasa: 1. Ristiusu põhimõtted, need läksid inimestele koheselt peale (nt kõik inimesed on jumala ees võrdsed olenemata maisest jõukusest, kõik võisid pääseda taevasse, kui
juunil aastal 38. Drusilla oli see õde, kes oli alati Caligula lemmik olnud ja kelle Caligula määras ainupärijaks. Caligula jaoks oli Drusilla surm nii valulik, et ta ei suutnud minna ta matustele. Caligula jättis end kõrvale inimeste seltskonnast Roomas ja läks Albaania mägedesse, kus ta juhtis oma mõtteid kõrvale täringu- ja lauamängudega. Siis ta reisis sihitult ringi, lastes oma habemel ja juustel välja kasvada. Caligula andis Drusilla'le ebaharilikke auavaldusi. Senat jumalikustas Drusilla. See oli au, mis oli varem antud vaid Julius Ceasarile ja Augustusele. Kuuriasse pandi kuldne portree ja 11 A. A. Barrett (viide 5), lk 73-74. Veenuse templisse Foorumil püstitati temast kuju. Drusilla sai ka oma templi. Kui naised andsid vande, siis nad pidid kasutama tema nime, nagu imperaator seda ise vandumine jumaliku Drusilla nimel. Pärast seda kõike oli Caligula käitumine täiesti ratsionaalne. Nüüd oli avatud jälle küsimus, kes saab järglaseks
,,Kas sul on nüüd," jätkasin, ,,nimetada mõni teine elu[viis], mis põlgaks riigiameteid nii, nagu tõe- lise filosoofia elu[viis]?" ,,Zeusi nimel, ei ole sellist." ,,Ent valitsema ei või minna ka see, kes valitsemist armastab. Vastasel juhul hakkavad võitlema ri- vaalid." ,,Kuidas teisiti?" ,,Niisiis, keda teist sa sunnid polist valvama minema, kui mitte neid, kes on selles suhtes kõige tar- gemad, kuidas polist kõige paremini juhtida, ja kes on pälvinud muid auavaldusi ja kelle elu on eelistatavani riigimehe elule?" ,,Ei kedagi teist," ütles tema. [1828] 6
Sellistel salajastel riitustel osalejad lootsid enamasti lähemat sidet jumalaga, kui see oli tavaks avalikel usupidustustel ja uskusid et see toob neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult eha nõudnud neilt pikka aega religioossed auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja oodati ammu ette kuulutatud Taaveti soost valitsejat, kes tooks õnneajastu ja taastaks Iisraeli muistse hiilguse. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes mööda maad ringi rändas ja kuulutas jumalariigi peatset saabumist
Maecenase roll toonases kultuurielus oli sedavõrd tähtis, et tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus- metseen. Ristiusu sünd Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elaniku juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi Rooma valitsejatele ja jumalatele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus, et ammu kuulutatud Taaveti soost valitseja- messias toob õnneajastu. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid
kahtluste keskel elatakse halvasti. (6) Juhuslikkuste külge klammerduja loob endale määratu koguse seletamatut segadikku; ohutuse poole minejale avaneb vaid üks tee: põlata välist ja rahulduda aulisega. Sest kes voorusest midagi paremaks arvab või peale tema teistki hüvet võimalikuks peab, see avab süle saatusest külvatava püüdmiseks ning ootab rahutult tema saadetisi. (7) Kujutle endale järgmist: saatus korraldab mängud, jagades sellel surelike kokkutulekul auavaldusi, rikkusi, armu, millest osa kistakse krahmavate käte vahel tükkideks, osa tuleb jagada autute kaaslastega, osa toob kättesaamise järel rängalt kahju kättesaajatele; osa langeb saagiks neile, kel sellega pole asja, osa läheb kaduma, kuna ülemäära ägedalt rabatakse, osa kukub mujale, kuna ahnelt röövitakse. Kuid kaua ei kesta isegi selle rõõm, kelle rööv hästi õnnestus. Nii et igaüks, kellel rohkem mõistust, jookseb kingikeste sissetoomist
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Teke: Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli hiilguse.Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel
Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend). Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise traditsioon, mille Ptolemaiosed oma võimu legitimeerimiseks üle võtsid. Hiljem (Antiochos III ajal) sai valitsejate jumalikustamine omaseks ka Seleukiididele. Ka Makedoonia ja Pergamoni kuningatele osutati samuti jumalikke auavaldusi, kuid otseselt jumalaks nad ennast ei kuulutanud. Nagu kreeklaste elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned religiooniski. Nii kodumaal kui võõrsil austati vanu jumalaid ja jätkati vanu rituaale. Kuid idamaades puutusid kreeklased senisest tihedamalt kokku kohalike jumalatega, ja kuigi paljud neist olid hellenitele tuntud varemgi, hakkas idapoolsete rahvaste usk uues keskkonnas kreeklaste maailmapilti tugevamalt mõjutama. Tulemuseks oli kreeka ja oriendi usundite
annaabi.ee 
