Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame 2) Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav 3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud 4) Pöörame tähelepanu asjadele, mis on toonud märgatavat kasu/kahju 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid, mil moel võib tähelepanu olla kallutatud? 10. Nimeta või kirjelda stiimuleid või omadusi, mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad
suunamise oskus, mida on võimalik vähemalt mingil määral treenida. Siiski on tähelepanu suunamist seoses toiduga seotud stiimulitega veel vähe uuritud ja on küsitav, kui püsivad on eksperimentaalselt leitud tulemused. Kasutatud kirjandus: Bryan, J., & Tiggemann, M. (2001). The effect of weight-loss dieting on cognitive performance and psychological well-being in overweight women. Appetite, 36(2), 147-156. Kemps, E., Tiggemann, M., Orr, J., & Grear, J. (2013) Attentional Retraining Can Reduce Chocolate Consumption. Journal of Experimental Psycholoy ??? Kemps, E., Tiggemann, M., Wade, T., Ben-Tovim, D., & Breyer, R. (2006). Selective working memory deficits in anorexia nervosa. European Eating Disorders Review, 14(2), 97-103. Meule, A., Skirde, A. K., Freund, R., Vögele, C., & Kübler, A. (2012). High-calorie food-cues impair working memory performance in high and low food cravers. Appetite, 59(2), 264-269. Monica, D., Paulo, M., Appolinário, J. C
Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus vaatleja: võimed, taju b) mälu (retention process)-sümbol vaatleja: kognitiivsed võimed c) teostus (production processes)- tagasiside, representatsioonid vaatleja: füüsilised võimed d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement)
Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin,
Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus vaatleja: võimed, taju b) mälu (retention process)-sümbol vaatleja: kognitiivsed võimed c) teostus (production processes)- tagasiside, representatsioonid vaatleja: füüsilised võimed d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement)
eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) 15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete
· Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Dialoog (Võgotski, Bahtin) Samastumised (Tart) Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu liigid · Tahtmatu · Tahteline · Tahtelisjärgne · Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
• Püsivus- Püsivust mõõdetakse efektiivsus- ja ajanäitajate alusel olukorras, kus kestvalt on tarvis tähele panna informatsiooni ühest infokanalist või ühe infoliigi piires. • Jaotuvus- Kus üheaegselt on vaja sooritada kaks või rohkem tegevust. • Ümberlülitatavus- Tahtmatu tähelepanu. • Esmasus- See on see, mis kipub meelde jääma. • Tähelepanu ülerahvastusefekt- • Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit) 15 16 Uni Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Tsirkadiaanne tsükkel Seotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega
Omadused: - Valivus millele keskendud - Maht piiratud, kõik ei püsi meeles - Püsivus kui palju tähelepanu on, millal hajub - Jaotuvus erinevate asjade samal ajal tegemine - Ümberlülitatavus kui kergelt suudad ühelt asjalt teisele üle minna - Esmasus rohkem pöörad tähelepanu nendele stiimulitele, mis esmalt silma jäävad - Tähelepanu ülerahvastusefekt nt kui lektor on kusagil ruumi taga, ei pane teda nii hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi.
Omadused: - Valivus – millele keskendud - Maht – piiratud, kõik ei püsi meeles - Püsivus – kui palju tähelepanu on, millal hajub - Jaotuvus – erinevate asjade samal ajal tegemine - Ümberlülitatavus – kui kergelt suudad ühelt asjalt teisele üle minna - Esmasus – rohkem pöörad tähelepanu nendele stiimulitele, mis esmalt silma jäävad - Tähelepanu ülerahvastusefekt – nt kui lektor on kusagil ruumi taga, ei pane teda nii hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi.
vihjestiimulit ning teha silmaliigutus sellele vastava eseme poole test-stiimulite reas. • Change blindness- ei märgata muutust kogupildis olevates objektides • Change Blindness | Go Cognitive Chelazzi: visuaalse otsingu eksperiment • Attentional blink- ei märgata teist visuaalset stiimulit, kui see esitatakse kuni 500 ms peale • TE piirkonna neuronid ja visuaalne otsing. teist (millele on eelnevalt palutud tähelepanu pöörata) • Iga raku jaoks valiti stiimul nii, et üks neist oli efektiivne (st rakk reageeris) ja teised mitte- Ruumieiramissündroom ja prismad: Neglektiga patsientidele paigaldati silma seadeldis, mis efektiivsed (rakk ei reageerinud)
annaabi.ee 
