lipiidide kas. energiaks, varurasvad -> glükoosivaru, vähend. põletikulisi prots.; testosteroon - valkude sünt., sekund. sugutunnused, aren. suguelundid, spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm. ette pinda viljast. munaraku jaoks 6. Kardiovaskulaarne süsteem süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem vatsake, kopsutüveklapp (3 poolkuuklappi) vasak koda, vasak atrioventrikulaarklapp (kahehõlmaline), vasak vatsake, aordiklapp (3 poolkuuklappi). Südameseinal 3 kesta -- endokard (sisem. kest) - õhuke, elastne sidekude, vooderdus; müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel
välja ca 50 ml verd. Südame töös on 3 faasi: a)Kodade kokkutõmme (süstol) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. b)Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett:
koja-vatsakesesuudmega. Paremasse kotta suubub kolm veeni: ülemine õõnesvees, alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Paremast vatsakesest suunatakse venoosne veri kopsutüvesse ja sealt kopsuartereid mööda kopsudesse. Südame vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 7. Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus. Koja-vatsakeseklapp e atrioventrikulaarklapp – klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad kõõluskeelikud. Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmane ning vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane atrioventrikulaarklapp.
mõlemast kojast pumbatakse ühesugune kogus verd. Vasakul vatsakesel on vaja pumbata verd u. 7*suurema rõhu vastu, mis on kopsudes. Kodade ja vatsakeste lihaskiht on eraldatud sidekoega, neid ühendab vaid erutusjuhtesüsteem. Kojad ei tööta suure rõhu vastu, seepärast on nende seinte läbimõõt u. 2 mm. Seestpoolt vooderdab südant südame sisekest e. endokardium moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südameklapid: kopsutüveklapp (Valva trunci pulmonalis); vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp (valva atrioventrikularis sinistra/valva mirtalis); Parema pärgarteri lähtekohal aordiklapp (valva aortae); parem atrioventrikulaarklapp e. kolmhõlmklapp/tsirkuspidaalklapp (valva atrioventrikularis dextra/valva tricuspidalis) Âongi endokardi kurrud, millele võib kergelt laieneda südame sidekestapõletik, põhjuistades klapirikkeid. Koja-vatsakese e. atrioventrikulaarklapid on hõlmikklapid, mida leidub vaid südames. Klappide laiemad vabad
Lootel on parem ja vasak koda omavahel ühenduses ovaalauguga, hiljem kasvab see kinni ning arteriaalne ja venoosne veri ei saa enam seguneda. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Kojad ühinevad vatsakesestega atrioventrikulaarsuudmete kaudu, mis on varustatud verevoolu reguleerivate klappidega. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmaline atrioventrikulaarklapp ning vasaku koja ja vatsakese vahel kahehõlmaline atrioventrikulaarklapp. Atrioventrikulaarklapid avanevad vatsakese suunas ning vatsakeste kontraheerudes nad sulguvad, takistades vere tagasivoolu. Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem koja seinast. Vasakust vatsakesest väljub suurt vereringet varustav aort ning paremast kopsutüvi. Aort on varustatud aordiklapiga, mis takistab vere tagasivoolu vatsakesse
Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui
Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas
välja 50ml verd. Südame töös on 3 faasi: 1. Kodade kokkutõmme (süstol)  veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakeste (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. 2. Vatsakeste süstol  veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. 3. Kogu südame diastol (lõdvestus)  veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: · vasak koja-vatsakese klapp e vasak atrioventrikulaarklapp e mitraalklapp e bikuspidaalklapp  koosneb kahest hõlmast, mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud · parem koja-vatsakese klapp e parem atrioventrikulaarklapp e trikuspidaalklapp  koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega · aordiklapp  aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust · kopsutüve klapp  kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga
vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad
Maali-Liina, jaanuar 2012 1 9 Südametsükkel algab punktis A. Vatsake on lõõgastunud, veri on voolanud kotta,on jõudnud kätte hetk, mil kojas on kõrgem rõhk kui vatsakeses ning atrioventrikulaarklapp avaneb punktis A, jätkub vatsakese täitumine, kuid rõhk suureneb väga vähe. Nüüd algab koja süstol e kontraktsioon ,mis täidab viimase 20% EDV-st (end-diastolic volume e lõppdiastoolne maht, mis täiskasvanud mehel on umbes 135 ml). Algab vatsakese kontraktsioon- AV klapp sulgub, poolkuuklapp ei ole veel avanenud- isovolumeetriline kontraktsioon, kus rõhk kasvab,aga ruumala püsib sama. Kui rõhk on piisavalt suur, siis
annaabi.ee 
